Trump kaalub kõrgete kütusehindade tõttu diislikütuse ekspordi piiramist. The Wall Street Journali andmetel reageeris nafta- ja gaasitööstus sellele jõuliselt.

Naftasektori peamise lobirühma American Petroleum Institute'i (API) tegevjuht Mike Sommers tegi kohe avalduse, milles mõistis võimalikud piirangud hukka.

"USA diislikütuse ekspordi piiramine tekitaks kaose nii kodu- kui ka välisturgudel, destabiliseeriks rafineerimistehaste tööd ja süvendaks ülemaailmset rafineerimiskriisi, mis juba niigi survestab USA hindu tõusma," teatas API. 

The Wall Street Journal toob välja, et API avaldusega samal ajal võtsid energiafirmade Chevron, Phillips 66, Exxon ja Valero juhid ühendust oma kontaktidega USA valitsuses. 

Naftaparunid väljendasid oma rahulolematust, neile avaldasid kohe toetust  Texase osariigi senaator Ted Cruz ja Louisiana osariigi vabariiklased. 

The Wall Street Journal toob veel välja, et naftaparunid näevad võimalikus ekspordikeelus eksistentsiaalset ohtu oma äritegevusele. USA naftatootjad müüvad suure osa toodangust rafineerijatele, mis valmistavad sellest kütust ja ekspordivad seda. Ekspordi sulgemine võiks tekitada turul ülejäägi ja massiivsed tarnehäired, kahjud küündiksid miljarditesse dollaritesse.

Kolmapäeval kutsusid enam kui 30 ettevõtlus-, energia- ja tootmisorganisatsiooni Trumpi ekspordipiirangust loobuma. Energeetikaminister Chris Wright helistas seejärel mitmele naftaparunile ja andis väidetavalt mõista, et pooldab meedet, mis ei tähendaks otsest ekspordikeeldu

Wright vihjas, et täieliku ekspordikeelu asemel võiks USA kütusetootjatele kehtestada vabatahtliku ekspordipiirangu. Ta lubas lähiajal esitada selle kohta rohkem üksikasju. Ka rahandusminister Scott Bessent ei toeta täielikku ekspordikeeldu. Samuti on keelu vastu avalikult sõna võtnud siseminister Doug Burgum.

Praegu ei ole veel täielik ekspordikeeluga seotud küsimus veel otsustatud. "President otsib lihtsalt kõige konstruktiivsemat viisi, kuidas peatada diislikütuse hinna tõus Ameerika Ühendriikides, ilma et see lõhuks väga keerulist tarneahela ja jaotussüsteemi," ütles Wright.

Veebiväljaanne Politico kirjutas kolmapäeval, et kaalumisel on 90-päevase ekspordikeelu kehtestamine. Selline keeld mõjutaks ka Euroopa majandust, sest piirkonna sõltuvus USA diislikütusest on viimastel kuudel suurenenud. Seda on põhjustanud Hormuzi väina sulgemine, mis vähendas järsult importi Katarist, Kuveidist ja Araabia Ühendemiraatidest.

"Arvestades ebakindlat olukorda, milles Euroopa praegu viibib, võivad mis tahes täiendavad piirangud EL-ile kättesaadavate kütuste osas kiiresti muutuda väga tõsiseks probleemiks," ütles üks asjaga kursis olev allikas Politicole. 

Euroopa Liidu komisjon kritiseeris neljapäeval teravalt võimalikku USA diislikütuse ekspordikeeldu, nimetades seda halvaks mõtteks. 

Samas ütles Tšehhi kaubandusminister Karel Havlíček, et tema hinnangul keeldu ei kehtestata, arvestades selle võimalikku negatiivset kaudset mõju maailmaturgudele.

Saksamaa valitsuse pressiesindaja keeldus kolmapäeval võimalikku keeldu kommenteerimast, märkides, et Berliin teeb varustuskindluse tagamiseks kõik endast oleneva, nagu on tehtud ka varem. Andmefirma Kpleri teatel importis Saksamaa eelmisel kuul USA-st 30 000 barrelit diislikütust. Tööstusliidu en2x andmetel moodustas USA-st pärit import tänavu ligikaudu 18 protsenti Saksamaa kogu diislikütuse impordist.

Suurim USA diislikütuse importija oli eelmisel kuul Suurbritannia, mis importis 108 000 barrelit. Leiboristide parlamendisaadik Bill Esterson tõdes, et võimalik ekspordikeeld võib riigile tõsiseid probleeme tekitada.

"Kui USA piirab meie diislikütuse tarnet, tekitaks see autojuhtide seas suurt muret. Hinnad on Iraani sõja tõttu juba niigi ülimalt kõrged," ütles Esterson.