Tervishoiutöötajate liidud teatasid reedel, et pöörduvad riikliku lepitaja poole, sest kollektiivlepingu läbirääkimised, kus nad soovisid järgmiseks kaheks aastaks Eesti keskmisest kiiremat töötasu alammäära tõusu, lõppesid tulemusteta. 

Siiri Lahe ütles ERR-ile, et tervishoiutöötajad teevad Eesti inimeste heaks väga olulist ja vastutusrikast tööd ning nende töötasu peab ajaga kaasas käima.

"Samal ajal tuleb lähtuda tegelikest võimalustest ning tagada, et ravikindlustuse rahast jätkuks nii palkadeks kui ka inimestele vajalike tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavuseks," sõnas Lahe.

Ta rõhutas, et tervisekassa järgmise nelja aasta prognoos arvestab jätkuvalt tervishoiutöötajate palgatõusuga vastavalt Eesti keskmise palga prognoositavale kasvule.

"Praeguse plaani järgi lükkub tervishoiuteenuste hindades sisalduva palgakomponendi järgmine kasv üheksa kuu võrra edasi 2027. aasta aprillist 2028. aasta jaanuarisse," lisas tervisekassa juht.

Õdede liit, tervishoiutöötajate kutseliit, arstide liit, kliiniliste psühholoogide ja kliiniliste logopeedide kutseliit ning füsioterapeutide liit, kes tervishoiutöötajate pöördumisele alla kirjutasid, tõid läbirääkimiste nurjumise põhjusena välja sotsiaalminister Karmen Jolleri ja tervisekassa otsuse, et 2027. aastal kasutatakse tervishoiutöötajate miinimumtöötasude tõstmiseks vajalik summa tervisekassa eelarve tasakaalu viimiseks.

Õdede liit tõi välja, et ehkki tihti tuuakse välja õdede keskmine palk, teenivad nad selle paljude ületundidega, töötades seejuures öösiti, nädalavahetuste ja pühade ajal ning sageli ka mitmel töökohal.

Ka hooldustöötajate põhipalk on liidu teatel üle kolmandiku võrra madalam riigi keskmisest ja töötasu jõuab keskmisele lähemale vaid tänu öö- ja ületundidele.