Ettevõtjad hakkavad koos riigiga välja selgitama Eesti elektrivajadust

Kaubandus-tööstuskoda, ettevõtted ja riigi esindajad asuvad ühiselt välja arvutama, milline elektritootmise, salvestuse ja välisühenduste kombinatsioon katab Eesti kasvava elektritarbimise kõige väiksema süsteemikuluga, arvestades seejuures energiajulgeolekust, varustuskindlusest ja keskkonnanõuetest tulenevaid tingimusi.
Analüüs valmib 2027. aasta veebruari lõpuks, teatas koda.
Analüüs otsib vastust küsimusele, milline tootmis-, salvestus- ja ühendusvõimsuste portfell on Eesti jaoks optimaalne eri tarbimistasemete juures ning milliseid investeeringuid see eeldab.
Kaubandus-tööstuskoda rõhutab, et analüüsi läbiviimisel lähtutakse intellektuaalse aususe, ideoloogiavabaduse, erapooletuse ja läbipaistvuse põhimõtetest. "Kõiki tehnoloogiaid hinnatakse samadel alustel ning tulemust ei suunata etteantud tehnoloogilistest või maailmavaatelistest eelistustest lähtudes. Kõik analüüsi mõjutavad eeldused ja piirangud tuuakse selgelt välja ning põhjendatakse," seisab koja teates.
Protsess on üles ehitatud nii, et projekti toetavate ettevõtete sisend ja otsustusõigus on selgelt lahutatud. Projekti toetavad ettevõtted ja Elering kuuluvad nõuandvasse kogusse, mis annab valdkondlikku sisendit ja tagasisidet, kuid ei otsusta mudelis kasutatavate eelduste ja sisendite üle. Need otsused teeb riigi, akadeemiliste ringkondade ja kaubandus-tööstuskoja esindajatest koosnev juhtkogu, kes kinnitab ka lähteülesande, metoodika, sisendandmed ja piirangud.
Kõik analüüsi põhielemendid – lähteülesanne, metoodika, sisendid, tulemused ja järeldused – tehakse avalikuks, et nende üle saaks toimuda avalik arutelu.
Analüüsi kestel projekti vahetulemusi ei kommenteerita. Projekti tulemusi tutvustatakse avalikkusele siis, kui analüüs on valmis.
Analüüsi rahastavad projektis osalevad ettevõtted. Projekti toetavad Eesti Energia/Enefit, Utilitas, Alexela, VKG, Evecon, Baltic Energy Partners, Saare Wind ja Fermi Energia ning elektritarbijad Maag Food ja Lemeks. Elering osaleb nõuandvas kogus süsteemihaldurina.
Juhtkogusse kuuluvad Einari Kisel (kliimaministeerium), Ahti Kuningas (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), Raoul Lättemäe (rahandusministeerium), Erkki Raasuke (EIS), Evelin Pärn-Lee (konkurentsiamet), Jaak Aaviksoo (Eesti Teaduste Akadeemia), Hannes Agabus (Taltech), Ivo Palu (Eesti Elektroenergeetika Selts), Uku Varblane (Arenguseire Keskus) ning Mait Palts ja Raivo Vasnu (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda).
Projekti juhib välisinvesteeringute konsultant, endine ettevõtlus- ja väliskaubandusministe Anne Sulling.
Analüüs valmib 2027. aasta veebruari lõpus, enne riigikogu valimisi, et tulemusi saaks kasutada uus valitsus energiapoliitiliste otsuste kujundamisel.
Initsiatiiv kasvas välja Anne Sullingu ja Erkki Raasukese 2026. aasta aprillis avaldatud raportist, mis uuris, millistel tingimustel oleksid rahvusvahelised investorid valmis Eesti suurtesse energiataristuprojektidesse investeerima.
Raporti üks keskseid soovitusi oli välja arvutada Eesti jaoks optimaalne elektritootmise, salvestuse ja välisühenduste portfell, et anda riigile analüütiline alus ja investoritele vajalik ettevaade.
Elering teeb samal ajal eraldi uuringut
Samal ajal on ka Elering ja Tallinna Tehnikaülikool alustanud Eesti energiasüsteemi tulevikustsenaariumide koostamist, et hinnata erinevate energiapoliitiliste ja tehnoloogiliste valikute mõju elektri hinnale ja varustuskindlusele. See analüüs valmib 2027. aasta lõpuks.
Töö käigus loob Elering elektrituru mudeli, millega võrreldakse Eesti energiasüsteemi võimalikke arenguteid kuni 2050. aastani. Mudel peaks aitama hinnata, kuidas erinevad valikud mõjutavad elektri hinda ning süsteemi töökindlust. Tallinna Tehnikaülikool koostab selleks Euroopa energiasüsteemi arengutrajektoorid ja Eesti võimalikud stsenaariumid.
Analüüsimisel võetakse arvesse võrgutariife, taastuvenergia tasu, varustuskindluse tagamise kulu, süsteemi tasakaalustamise kulu ning elektri- ja gaasivõrkude tugevdamise vajadust aastani 2050. Riiklike maksude ja aktsiiside võimalikke muudatusi analüüs ei hõlma.
Elering viib analüüsi läbi sõltumatu süsteemihaldurina.
Stsenaariumite koostamine ja konsultatsioonid algavad 2026. aasta sügisel. Euroopa arengutrajektoore ja Eesti stsenaariume arutatakse huvirühmadega 2026. aasta septembrist 2027. aasta veebruarini. Modelleeritavad stsenaariumid kinnitatakse 2027. aasta veebruaris ning konkurentsivõimelise energia hinna aruanne valmib 2027. aasta lõpuks.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi











