Tähelepanelikud kliendid on juba mõnda aega erinevates toidupoodides märganud elektroonilisi hinnasilte. Selver näiteks on automaatsed sildid käiku lasknud peamiselt puu- ja juurviljade puhul, uuemates kauplustes ka pagariletis, kuna seal muutuvad hinnad kõige tihedamini.

"See kindlasti teeb tööd efektiivsemaks ja mugavamaks ja sa ei pea printima ja vahetama silte. Samal ajal peab seda väga hoolikalt ka kaaluma, sest see investeering on märkimisväärne," ütles Selveri kommunikatsioonijuht Mariann Järvela.

Kui suurem jaekett vahetaks korraga kõikides poodides pabersildid elektrooniliste vastu, ulatuks nende kulu miljonitesse eurodesse.

Rimi puhul on väiksemad kauplused täiselektroonilised. Nende müügi- ja ärioperatsioonide juht Jelena Litvinovitš ütles, et investeering ei ole end ära tasunud.

"Kahjuks tõesti see tehnoloogia on jätkuvalt väga-väga kallis. Me ausalt öeldes ootame, et äkki see läheb odavamaks, aga hetkel veel mitte. Oht on see, kui me lähiaastatel ei leia lahendust, siis akud saavad läbi ja siis me peame kaaluma, mida me teeme nende hinnasiltidega," lausus ta.

Kuna elektroonilist silti saab muuta sekunditega, tekitab see ostjates hirmu, et suurema nõudlusega momendil kruvitakse hindu üles.

Näiteks on teoreetiliselt võimalik, et võtad riiulilt paki kohvi ühe hinnaga, jõuad sellega kassasse ja hind on juba hoopis kõrgem. Aga poed annavad oma ausõna, et nii ikkagi ei tehta.

"Kinnitan, et Rimi puhul seda ohtu ei ole. Kindlasti see tekitaks väga palju küsimusi ja negatiivseid emotsioone kliendil. Üks põhjustest ongi, et me ei ole leidnud head lahendust, kuidas päeva jooksul muuta hinda ja kuidas seda selgitada kliendile," lausus Litvinovitš.

"Me ei ole seda kasutanud. Jah, teoorias on võimalik ja kindlasti tooks see rohkem võitu. Me teame, et maailmas seda kasutatakse, aga me ise ei ole endale head selgitust ja võimalusi leidnud," lisas ta.

Automaatset lahendust ei kasuta vaid toidupoed. Näiteks Euronics võttis elektroonilised hinnasildid kasutusele juba 2023. aastal, tuues selgituseks tööjõukulude kokkuhoiu. Ettevõte tasus siltide eest kolm aastat tagasi pool miljonit eurot.

"Kaugemas tulevikus ilmselt me jõuame sinna, et paberhinnasilte ei ole, aga see on ilmselt ikkagi kaugem tulevik. Lähiajal, plusse on palju, aga miinuseid on ka veel piisavalt palju," ütles kaupmeeste liidu juht Nele Peil.