Kaitseressursside amet alustas sel aastal nii-nimetatud riigikaitseaasta projektiga, millega soovitakse tuua riigikaitseline õpetus juba ka põhikooli 8. klassidesse.

Praegu on riigikaitseõpetus keskkoolis kohustuslik. Kaitseressursside ameti riigikaitselise hariduse büroo juhataja Aare Jamnes ütles saates "Uudis+", et kaheksandas klassis ei pruugi see aga eraldi ainena olla. "Põhimõtteliselt ju igas õppeaines on midagi, mida riigikaitses kasutada või mida riigikaitsest arutada," sõnas ta.

Jamnes rääkis, et sel õppeaastal avaldas riigikaitseaasta vastu huvi 23 kooli ning järgmistel aastatel loodetakse, et huvitatud koolide hulk aina kasvab. Eesmärk on aga, et kõik Eesti koolid rakendaksid kaheksandates klassides lõimitud riigikaitseõpet.

Nende ligi 23 kooli kaheksandate klasside programmi kuuluvad muuhulgas riigikaitseteemalised viktoriinid, ekskursioonid kaitseväe väeosadesse, aga ka laskeõpe õhkrelvadest.

Jamnes märkis, et niiviisi saab Eesti endale rohkem häid laskesportlasi, aga samas oleksid noored pisut varem valmis ka riigikaitseks.

Ta selgitas, et on kaks erinevat viisi, kuidas koolides laskmist korraldada. Üks võimalus on kui kool on ise aktiivne ja avaldab soovi, et nendel oleks selline võimalus olemas. Sellistele koolidele pakub riik ka eraldi lasketreenerite õpet.

"Teine võimalus on see, et kui liikumisõpetaja soovib minna oma grupiga kuhugi lasketiiru. Võtame näiteks Elva kooli, kes võtab ühendust spordikeskusega, lähevad kooli kõrval paari kilomeetri kaugusele lasketiiru, seal on treenerid, varustus ja tehaksegi laskmist turvalises keskkonnas," selgitas Jamnes.

Jamnes ütles, et õhupüstolite puhul oleks täitsa teostatav ka see, kui koolides oleks eraldi lasketiir. "Õhupüstoli turvalise laskeraja saab igasse spordisaali üles panna. Ka praegu on veel väga palju koole, kus lasketiirud on töökorras või remonditavad," rääkis ta.

Teismeiga on tormiline ning noortel on ka aina enam vaimse tervise probleeme. Jamnes ütles, et noortele õhkrelva kätteandmine aga pigem vähendab igasuguseid laskmisega seonduvaid ohuolukordi.

"Mida füüsiliselt aktiivsemad on noored ning mida rohkem nad teevad teistega koos ühistegevusi, õpivad ja saavad uusi kogemusi, seda rohkem tulevad ka ärevus ja erinevad vaimsed probleemid alla. Nad ei ole nii eraklikud ning neil on rohkem võimalusi koos asju teha. Ma leian, et see ei suurenda ohuolukordi, vaid pigem teeb see laias pildis vaimsele poolele ainult head, kui noored saavad koos sporti teha ja uusi asju õppida," ütles ta.

Ning lõppkokkuvõttes pole õhkrelvast laskmine noortele ka kohustuslik. Ehk siis kes ei soovi, see ei pea ka laskma, märkis Jamnes. "Kui noor ei soovi seda või vanemad ei soovi, et nende laps lasketiirus kogemuse saaks, siis loomulikult kedagi ei sunnita," lausus ta.