Põltsamaa põhikool värbas hiljuti turvateenistuse ning töötajad said häirenupud, sest ei tulnud toime mõnede põhikooliõpilaste käitumisega.

Eesti koolipsühholoogide ühingu jutt, Põltsamaa põhikooli psühholoog Karmen Maikalu ütles "Terevisioonis", et see on keeruline olukord, kuid pole üksnes Põltsamaa teema.

"Kuuleme seda üle Eesti. Olen viimaste päevade jooksul saanud palju telefonikõnesid erinevatest koolidest Eesti eri paikadest. Helistavad koolidirektorid, lapsevanemad ja ütlevad, et meil on ka [samad mured], nii tore, et te midagi veel lisaks ette võtsite lisaks tavapärastele meetmetele," kirjeldas Maikalu.

Põltsamaa põhikooli direktor Henry Kallaste rääkis sel nädalal Vikerhommikus, et probleemide allikaks on paar-kolm kuuenda-seitsmenda klassi õpilast, kes ei taha koolis käia ning tulevad kohale üksnes pahanduste korraldamiseks.

"Nad segavad tunde, ei lase õpetajatel tunde läbi viia, peksavad prügikaste," kirjeldas Kallaste. "Teised lapsed kardavad, õpetajad on mures, kuidas tunde läbi viia. Pidime võtma ühendust turvafirmaga, et nad aitaks piirata nende poiste tegevust."

Haridusministeeriumi kaasava hariduse osakonna juhataja Jürgen Rakaselg ütles ERR-ile, et vastutus on seaduse tasandil selge: ennekõike vastutab iga inimene ise oma käitumise eest.

"Vanusest tulenevalt on siin teatud erisusi, kuid ka noor iga, võimalik psüühikahäire või arengueripära ei õigusta sobimatut käitumist. Küll aga võib see mõnel juhul käitumist selgitada," tõdes ta.

Rakaselja sõnul on koolil kohustus tagada koolis kõigi õpilaste vaimne ja füüsiline turvalisus ning töötajatele turvaline töökeskkond. Vanem vastutab oma lapse käitumise ja tema tekitatud kahju eest, kuna teismeliste sobimatu käitumise algpõhjused on sageli seotud vanemlusoskuste ja pere toimetulekuga.

"Kuna kool saab sobimatu käitumise põhjustega tegelemiseks vajaliku ressursi koolipidajalt, lasub vastutus ka kohalikul omavalitsusel. Samas ei vabasta eeltoodud vastutus sobimatult käituvat õpilast isiklikust vastutusest," lisas Rakaselg.

Noored vajavad armastust ja piiride seadmist

Põltsamaa põhikoolis viib turvafirma nüüdsest kohatult käituvad noored ära koju, et nad ei segaks tunde, kool aga saab omalt poolt nad kümneks päevaks õppetööst kõrvaldada. See on maksimaalne lubatud kõrvaldamise aeg ühe õppeaasta kohta.

"See on ainuke võimalus, mida kool saab teha," ütles direktor, kelle sõnul tõdesid ühe huligaanitseja vanemad, et ei saa pojaga lihtsalt hakkama.

Kallaste lisas, et selliseid probleeme on neil varemgi olnud ja teistes koolides on sarnased olukorrad samuti ette tulnud, kuigi turvameest ei ole varem kasutatud. Probleemide lahendamiseks on koostööd tehtud omavalitsuste lastekaitsetöötajatega, aga ka noorsoopolitseiga.

Psühholoog Karmen Maikalu ütles, et oluline on mõelda, miks lapsed selliseid asju teevad - mitte ainult Põltsamaal, vaid mujalgi.

"Miks nad ei allu ja teevad selliseid tegusid, mida ei peaks tegema. Olen mõelnud selle peale ja ka minu kolleegid ütlevad, et noored vajavad kaht asja: armastust ja piire. Nende noorte puhul on väga sageli puudu mõlemast," tõdes ta.

Maikalu sõnul on paljudel juhtudel teemaks kodu. Lapsevanemad ütlevad, et ei saa hakkama ja paluvad koolil midagi teha. Noortel aga puudub arusaam, et tegudel on tagajärjed. Nad teevad lubamatuid asju, aga sellele ei järgne reaalset tagajärge ja neil tekibki tunne, et kõik on võimalik.

Nende noortega tegeletakse, kuid tegelikult peaks selliste perede toetamist alustama juba lasteaias, sest 13-aastasena on tegelemisega juba väga hiljaks jäädud.

"Mõnikord küsitakse, et psühholoog on ju olemas, miks ta midagi ei tee, tehke ta korda. Psühholoogikabinet pole nagu autoremondi töökoda, et tood katkise auto siia ja saad terve auto vastu," selgitas Maikalu. "Ei saa nii, et võta laps ja paranda ära. Kogu süsteem lapse ümber vajab muutmist, toetamist, ka lapsevanemad vajavad toetamist."

Rakaselg: teismeliste halvast käitumisest on räägitud aastasadu

Seda, kas niisugusi juhtumeid tuleb viimasel ajal sagedamini ette, ei osanud haridusministeeriumi esindaja öelda. Rakaselg märkis, et ministeerium üldhariduskoolide igapäevaelu nii detailselt ei seira, et teismeliste väljakutsuva käitumise trendide kohta hinnanguid anda.

"Väiteid, et võrreldes varasemaga on teismeliste kontrollimatu käitumine muutunud enneolematult ulatuslikuks, on esinenud eri aegadel ning neid on dokumenteeritud järjepidevalt juba ligikaudu viimase kahesaja aasta jooksul," tõdes Rakaselg.

Tema sõnul on osaliselt kindlasti tegemist eakohase käitumisega, mis ei tohiks olla üllatav inimestele, kes puutuvad oma töös kokku lapse arengupsühholoogiaga.

Põltsamaa koolijuht ütleski, et mõned varasematel aastatel probleeme tekitanud noored on hiljem siiski tagasi õigele rajale jõudnud.

"Nad kasvavad ka üle sellest vanusest. See on vanus, kus poisid tahavad näidata, kui kõvad nad on," lausus Kallaste.

Haridusministeerium peab õppetööst seaduses sätestatud ajaks eemaldamist meetmeks, mida võib teatud tingimustel olla asjakohane kasutada. Samas rõhutas Rakaselg, et selle tagajärjeks ei tasu oodata käitumise märkimisväärset ja püsivat muutust.

"Selle vanuserühma käitumise eripärasid arvestades on tulemuslikumad meetmed, mis aitavad jõuda käitumise põhjusteni. Õppetööst eemaldamine on eelkõige tagajärgedele suunatud meede," lausus Rakaselg.

Kinnine lasteasutus on äärmuslik lahendus

Ministeeriumi esindaja sõnul on Põltsamaa juhtumi meediakajastuses viidatud, et tegeletakse ka käitumise põhjustega, kuid see võtab loomulikult aega. Sellest sõltumata säilib aga õpilase enda vastutus.

"Kui käitumisega kaasneb püsiv oht õpilase enda või teiste tervisele, tuleb kaaluda, kas olukorra lahendamiseks on vaja kaasata õiguskaitse või kasutada näiteks kinnise lasteasutuse teenust. Need lahendused tulevad kõne alla siiski alles juhul, kui oht on ilmne ning käitumist ei saa enam käsitada pelgalt sobimatu või allumatuna," sõnas Rakaselg.

Kui kohalik omavalitsus jääb algpõhjustega tegelemisel hätta, saab tema sõnul lastekaitsetöötajaid toetada ka sotsiaalkindlustusamet.

"Sellises mahus turvateenuse kasutamine viitab kindlasti sellele, et kohapealne mure on väga suur ja ilmselt on tekkinud tunne, et muid lahendusi enam ei ole. Turvateenus ei lahenda aga käitumise algpõhjusi ning saab parimal juhul tagada korra piiratud ajaks. Seetõttu võib öelda, et kuigi kooli mure on ilmselgelt tõsine, ei ole turvateenuse kasutamine pikemas vaates hea lahendus," lausus kaasava hariduse osakonna juhataja.

Maikalu rõhutas, et murelastega toime tulekuks Põltsamaal appi võetud turvateenistus on lisameede, et aidata piire kehtestada, kuid see ei tähenda, et midagi muud ei tehtaks. Kinnised lasteastused on tema sõnul äärmuslik lahendus ja sinna sattumisele eelneb pikk protsess, kus otsustajaks pole kool.

Psühholoog lisas, et muudatused ei tule üleöö ja oma osa lapse toetamisel on nii kogukonnal, koolil, perel, politseil kui ka lastekaitsel.

"See peaks olema süsteem, mis töötab koos. Praegu teeb sageli igaüks kuskil omaette midagi," nentis Maikalu, kelle sõnul on spetsialistid tihti ülekoormatud ja lastekaitsjad lihtsalt ei jaksa ega jõua asjadega piisavalt kiiresti tegeleda.