Eesti spaaliidu tegevjuht Aire Toffer rääkis, et tuleva aasta lõppu ja 2028. aasta algusesse on kavandatud mitme uue spaa valmimine. Tofferi hinnangul võib olla spaaturust tekkinud ekslik mulje, nagu seal liiguks suured rahad.

"Need kujutlused on tekkinud sellest, et koolivaheaegadel ja laupäeva õhtul on spaades hind väga kõrge," selgitas ta. Toffer rääkis, et need on üksikud päevad, kui külastajatel on aega spaas käia, mistõttu saab ka kõrgemat hinda küsida.

Ta sõnas, et alustavatel spaaettevõtjatel võib puududa ettekujutus sellest, milline on spaade kulupool, nagu näiteks elektri- ja veekulu. "Tasub vaadata kasvõi ettevõtete majandusaruandeid – majutusvaldkond ei ole väga kasumlik ettevõtmine," nentis Toffer.

Siiski on ta optimistlik, et igale tootele on tarbija, kui see on tehtud õigesse kohta ning on eristuv ja uudne. Ent praegu pole Tofferi sõnul Eestis piisavalt maksejõulisi kliente, kes suudaks kõik spaad ära täita.

Gross: kui teha hästi, peaks kliente jätkuma

Tuleval aastal kerkib Viljandi järve äärde spaahotell, mis kuulub Lääne-Virumaa suurettevõtjale Oleg Grossile. Ta ütles, et kui midagi teha, siis tuleb seda teha väga hästi. "Ja kui teha väga hästi, siis peaks kliente jätkuma," lisas ta.

Gross nentis, et spaas tuleb pakkuda premium-klassi toodet. "Pealegi on elu näidanud, et Eesti rahvas on hakanud rohkem spaades käima," rääkis ta. Gross selgitas, et välisturismi on küll vähemaks jäänud, kuid Eesti kliima kutsubki eestlasi rohkem spaasse. Ta sedastas, et spaahotell pole kasumiprojekt, vaid pigem emotsiooniprojekt. "Kuid et ta nüüd hakkaks kahjumit vedama, seda ma ei usu," ütles ta.

Grossi hinnangul on spaaturul ruumi veel üheks spaaks. Samas nentis ta, et paljud arendjad on ehitanud ainult pangalaenuga endale hotelli koos spaaga ja muud äri neil pole. "Aga meil on emaettevõte toidukaubanduses," sedastas ta.

Gross ütles, et kui spaa peaks algusaastatel vedama kerget kahjumit, siis seda ta müüa ega sulgeda ei plaani ning spaad hoitakse jõuga elus. "Käima läheb ta meil igal juhul, selles pole mingit kahtlust," nentis ta.

Kas külalisi igasse spaasse jagub, ei sõltu Tofferi arvates pelgalt Eesti külastajatest. "Siin mängivad rolli väga paljud muud asjad ka, näiteks see, kuidas Eestisse ligi pääseb, kas meil on lennuühendused olemas, mis saab Air Balticust," selgitas ta. Toffer sedastas, et turismiteenuse väljamõtlemisel mõeldakse alati ka väliskülastajate peale.

Vaja on ka väliskülastajaid

"Kindlasti on meil vaja ka riiklikult midagi teha, et leida väljastpoolt Eestit teistelt sihtturgudelt külastajaid, kes tuleks Eestisse spaade pärast," ütles ta. Toffer selgitas, et selleks on vaja paremaid turundussõnumeid ning reklaamida Eestit senisest veel rohkem kui terviseriiki.

Kui pidevalt on näha, kuidas erinevad ettevõtted uksi sulgevad, kuna klientidel pole raha, et neid külastada, siis spaade puhul seda kuigi palju näha pole. "Võib-olla on spaaettevõtjad kannatlikumad olnud ja harjunud, et see polegi väga kasumlik ettevõtmine," arvas Toffer.

Ta selgitas, et praeguses majanduses proovivad enamus ettevõtjaid ots otsaga kokku tulla ning kui spaasid väga palju juurde tuleb, pole välistatud, et keegi peab uksed sulgema.

"Ettevõtjatel on väga suur maksukoormus ja meie käibemaks on konkureerivate naaberriikidega võrreldes ebamõistlikult kõrge," rääkis Toffer. Ta lisas, et kui keegi otsustab oma tegevuse praeguses majandusruumis lõpetada, ei saa neile etteheiteid teha.