USA välisministeeriumi ametnikud võtsid mitme päeva jooksul ühendust oma kolleegidega Leedus, Kanadas ja Prantsusmaal seoses 7.–8. oktoobril toimuva konverentsiga. Selle korraldas Brüsselis tegutsev mittetulundusühing EU DisinfoLab, mis on kuulutanud oma eesmärgiks edendada desinformatsiooni äratundmist ja selle vastu võitlemise, ütlesid allikad ja näitas kirjavahetus.

USA ametnike sõnul veensid Ameerika diplomaadid Kanada ja Leedu välisministeeriume – mis olid märgitud konverentsi peamiste toetajate seas – oma toetusest distantseeruma. Kahe USA ametniku sõnul osales Vilniusega suhtlemises USA suursaadik Leedus Kara McDonald.

Euroopa Liidu välisteenistus (EEAS) kadus samuti konverentsi toetajate nimekirjast, kuigi Reuters ei suutnud kindlaks teha, kas USA välisministeerium oli EEAS-iga sel teemal ühendust võtnud.

Prantsusmaa valitsus on endiselt konverentsi ainus nimekirja jäänud peasponsor.

Konverentsi probleemne arutelupaneel, mis pidi toimuma pärast USA sanktsioonide alla sattunud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtuniku kavandatud ettekannet, kandis pealkirja "USA kui FIMI-oht: tunnistada, kohaneda, vastu hakata". FIMI on valdkonnas kasutatav lühend ingliskeelsest väljendist "foreign information manipulation and interference" ehk välismaine infomanipulatsioon ja sekkumine.

Terminit FIMI kasutatakse avaliku teabe moonutamisele suunatud tegevuste, mille seas näiteks veebis desinformatsiooni levitamine, kirjeldamiseks ning seda teevad tavaliselt välismaised osalejad nagu Venemaa.

Politico nähtud USA välisministeeriumi dokumendi kohaselt paneb konverents Washingtoni ühte patta välisvaenlastega nagu Venemaa ja Hiina, mis on vale samaväärsus ja varjutab Venemaa ning Hiina demokraatiatesse sekkumise ulatust ja olemust.

Alates septembris avalik olnud konverentsi programmis öeldi, et paneeldiskussiooni eesmärk oli käsitleda selle sõnastuse kohaselt "ühte tänapäeva desinformatsioonivastase võitluse valdkonna kõige ebamugavamat küsimust: kuidas sai Ameerika Ühendriikidest Euroopa jaoks FIMI-oht?"

USA välisministeerium ütles, et kuigi ta ei saa diplomaatiliste vestluste üksikasju kommenteerida, ei tohiks olla üllatav, et riigid distantseeruvad sellest konverentsist pärast seda, kui said teada, et USA-d on nimetatud desinformatsiooniohuks.

Sellise sõnastuse kasutamine õõnestab ühiseid eesmärke ja peaks asjaosalistes häirekella helisema panema, ütles välisministeerium.

Kanada välisministeerium teatas oma avalduses, et kuigi selle ametnikud osalevad endiselt DisinfoLabi konverentsil, otsustas ministeerium oma osalemist mitmes konverentsi paneeldiskussioonis muuta pärast seda, kui nende sõnul olid toimunud muutused nende ürituste raamistuses.

Leedu välisministeerium ütles avalduses, et tühistas oma osalemise konverentsil, kuna konverentsi programmi mitmed osad erinevad valitsuse ametlikust seisukohast.

Prantsuse diplomaat ütles Reutersile, et kuigi Prantsusmaa valitsus ei osalenud programmi koostamises, toetab ta regulaarselt kodanikuühiskonna jõupingutusi desinformatsiooni vastu võitlemisel, sealhulgas DisinfoLabi konverentsi kaudu.

Euroopa Liidu ametnikud ei vastanud kohe kommentaaripalvele. EU DisinfoLab ei vastanud samuti kohe Euroopas tööpäeva lõpus saadetud sõnumile.

Politico andmeil on Norra, Rumeenia ja Poola ametnikud endiselt konverentsi osalejate seas. Nende riikide välisministeeriumite pressiesindajad ei vastanud kommentaaripalvele.

USA valitsus ja selle liitlased on korduvalt üritanud survestada Euroopa Liidu riike, et nad lähtuksid Washingtoni sõnavabaduse standarditest, mida mõned Euroopas peavad liiga laialt määratletuks. Need jõupingutused on hõlmanud avalikku kriitikat, suletud uste taga tehtavat lobitööd ühenduse seaduste vastu ja viisapiiranguid eurooplastele, kommenteeris Politico.

Siseriiklikult on USA valitsus likvideerinud desinformatsiooniga võitlevad valitsusorganisatsioonid, mille hulgas on ka välisministeeriumi ja sisejulgeolekuministeeriumi struktuurides olevad üksused.

USA-s praegu võimul olevad vabariiklased on tundnud pahameelt ka mõnede Euroopa seaduste üle, mis sunnivad sotsiaalmeediaplatvorme aktiivsemalt võitlema veebis leviva valeinformatsiooniga, mille hulgas seadused, mis nõuavad potentsiaalselt kahjuliku sisu puhul vanuse kontrollimist, mis on mõnede hinnangul võrdne tsensuuriga.

USA välisministeeriumi rolli välisriikide valitsuste survestamisel seoses konverentsiga kajastas esimesena ajaleht The Guardian.