Eestis tuntakse juba kutsesaladuse mõistet ja teatud erialade esindajatel on õigus ütluste andmisest keelduda. Justiitsminister Liisa Pakosta sõnutsi on see seadustesse kirjutatud küll liiga kitsalt ja ebaselgelt.

"Meie mõte on selles, et anname selged ametiprivileegid. See on teine asi kui kutsesaladus. Ametiprivileeg puudutab just nimelt seda, et nende ametite kandjad, kellele võib kätte jõuda mingi info, mis võib olla näiteks kriminaaluurimise seisukohalt oluline, ei pea ega tohi teatud juhtudel seda infot uurimisasutustele edasi anda," selgitas Pakosta.

Selline selge ametist tulenev privileeg võiks olla näiteks advokaatidel, notaritel, ohvriabitöötajatel, pankrotihalduritel, vaimulikel, ajakirjanikel või patendivolinikel.

Advokatuuri juht Imbi Jürgen rääkis, et selline privaatsuse rikkumine kriminaalmenetluses pole vaid teoreetiline oht.

"Kõige rohkem teeb praegu muret jälitustegevuse käigus advokaadi ja kliendi kõnede pealtkuulamine. See on väga oluline probleem, selleteemalisi vaidlusi on jõudnud ka riigikohtusse," rääkis Jürgen.

Justiitsminister Pakosta nentis, et ametiisikuid kaitstes muutub keerulisemaks ka teatud kuritegude uurimine.

"Kui riik tahab kedagi süüdi mõista, siis riik peab kõik need tõendid ikkagi ise välja otsima ja ta ei saa eeldada, et inimene on ajakirjanikule oma loo ära rääkinud ja see tähendab juba seda, et järgmisel päeval saab teda selle alusel süüdi mõista," rääkis Pakosta.

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütles, et prokuratuur tervitab plaani, sest seni on seadus nende ametialade esindajate suhtes olnud võrdlemisi ebaselge.

"Aastaid oleme advokatuuriga mõlemad rääkinud justiitsministeeriumile selle eelnõu ja täpsema regulatsiooni vajalikkusest," ütles Pern.

Perni sõnul toob seaduseelnõu prokuratuurile töökoormust juurde.

"Kui me peame kutseprivileegidega isikute suhtes erinevaid toiminguid tegema, näiteks neid läbi otsima või vaidlema kohtus selle üle, kas mingite e-kirjade sisu on kaitstud kutsesaladusega või mitte, siis see lisab meile täiendavat töökoormust," sõnas Pern.

Lisanduvast töökoormusest hoolimata riik prokuratuurile lisaraha ette ei näe. See võib tähendada, et prokuratuur peab oma tööd muudmoodi ümber korraldama.

"Arvestades, kui keerukaks kriminaalmenetlused on läinud, oleks tervitatav, kui igasuguste seadusemuudatuste arutamisel kaasneks ka arutelu selle üle, kui palju vajab näiteks prokuratuur või kohus selle täitmiseks ressurssi," nentis Pern.