Tuul tegi juuni alguses esialgselt sama taotluse siseministeeriumile, kust sai vastuse, et siseministeerium ei saa teenistuslikku järelevalvet läbi viia ning õigem oleks pöörduda prokuratuuri poole.

Tuul märkis seejärel, et kuivõrd siseministeerium on tema taotluse sisu mõistnud valesti ning hinnanud probleemküsimusi kitsalt, on ta teinud siseministeeriumile uue pöördumise. Ent ka siis soovitas siseminister pöörduda riigiprokuratuuri poole. 

Tuule taotlus on osaliselt ajendatud kohtuasjast, milles Toomas Tamme, Küllike Nammi ja Kalev Kangurit süüdistati kelmuses, kuid nii maakohus kui hiljem ka ringkonnakohus mõistis süüdistatavad õigeks ning ka riigikohus jättis otsuse põhiosas muutmata. Uurimise käigus küsis kaitsepolitsei Telialt välja kahtlustatava Tamme e-postkasti sisu aastatest 2015 kuni 2018.

Riigikohus otsustas siis, et uurimisasutustel ei ole kriminaalmenetluse käigus õigust nõuda teenusepakkujalt välja kahtlusaluse isiku e-postkasti sisu, seda saab teha ainult kohtu loal.

Tuul kirjutas prokuratuurile saadetud kirjas, et selline tegevus tunnistati kahes kriminaalasjas lubamatuks tõendiks.

"Riigikohus rõhutas, et kohtu luba puudus ning et teenusepakkujalt nõuti välja kogu e-postkasti sisu, piiramata päringu ulatust kahtlustuse ajaperioodi ega muude asjakohaste asjaoludega. Eriti tähelepanuväärne on riigikohtu otsuse punktis 25 sisalduv märkus, mille kohaselt ilmneb kriminaalasja materjalidest viiteid sellele, et tegemist oli uurimisasutuste tavapärase praktikaga," märkis Tuul.

"Praktiseeriva advokaadina pean äärmiselt murettekitavaks olukorda, kus jõustunud kohtulahenditest nähtub, et isikute eraelu ja sõnumisaladust puudutavaid andmeid kogutakse ulatuslikult ning ilma seadusest tuleneva õigusliku aluseta," lisas Tuul.

Oma pöördumises prokuratuurile soovib Tuul muu hulgas teada, kas prokuratuurile on teada, et kohtueelses menetluses kasutati praktikat nõuda teenusepakkujatelt välja e-postkastide sisu ilma kohtu loata ning kas prokuratuur peab riigikohtu otsuses kirjeldatud praktikat üksikjuhtumiks või peab võimalikuks, et tegemist oli laiemalt kasutatud menetluspraktikaga.

Samuti soovib Tuul vastust küsimustele, kas prokuratuur on pärast riigikohtu otsust või varasemaid kohtulahendeid algatanud sisemise kontrolli või andnud juhiseid uurimisasutustele ning kas prokuratuur on analüüsinud, kui paljusid menetlusi võis sarnane praktika puudutada.

Ta tahab ka teada, kas prokuratuur peab vajalikuks kontrollida varem kogutud tõendite õiguspärasust juhtudel, kus e-postkastide sisu võidi saada teenusepakkujalt ilma kohtu loata ning kas prokuratuur on andnud või kavatseb anda juhiseid side- ja teenusepakkujatelt andmete küsimise tingimuste kohta.

Lisaks soovib ta teada, kas prokuratuur peab vajalikuks algatada distsiplinaar- või muid kontrollimenetlusi, kui ilmneb süsteemne õigusvastane praktika.

Tuul ütles samas, et teenistuslikku järelevalvet kapo üle ei saa prokuratuur alustada ja seda peab tegema siseministeerium.

Tuul märkis, et riik ei tegele antud teemaga ning ei soovi vastutust võtta. Teenistuslikku järelevalvet kapo üle ei saa prokuratuur alustada ja seda peab tegema siseministeerium. 

"Seejuures on passiivne ka justiits- ja digiministeerium kes teostab teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle. Paraku on seadus vildakas ning ministeerium ei teosta järelevalvet prokuratuuri tegevusele kohtueelses kriminaalmenetluses. Samas sätestab prokuratuuriseadus, et teenistuslikku järelevalvet prokuratuuris teostab riigi peaprokurör. Sellest ajendatuna sai pöördumine tehtud riigi peaprokurörile," lausus Tuul.

Prokuratuuri avalike suhete talituse juhataja Helen Uldrich ütles ERR-ile, et viidatud selgitustaotlus on prokuratuurile esitatud ning seadusest tulenevalt tuleb sellele vastata ja seisukoht kujundada hiljemalt 15 päeva jooksul. "Praegu prokurörid alles töötavad selle materjaliga," ütles ta.