Eestimaa Kommunistliku Partei järeltulija Eestimaa Ühendatud Vasakpartei sai 2023. aastal riigikogu valimistel riigireetmises süüdi mõistetud Aivo Petersoni toel häältesaagi, mis tagas parteile riigieelarvest 30 000 eurot toetust aastas.

Pärast viimaseid riigikogu valimisi liitusid erakonnaga aktiivsed vasakpoolse maailmavaatega noored, kes hakkasid töötama erakonna sisu ja ajaloolise kuvandi muutmisega. 

Mullu valis erakond endale uue juhatuse ning võttis nimeks Eesti Vasakliit.

Oktoobri lõpus erakonna juhatusse kandideerida plaaniv ning ka riigikogu valimistel osalev 27-aastane Nikita Leo rääkis ERR-ile, et tegemist on põhimõtteliselt uue erakonnaga.

"Oleme praegu alles alustamas, nii et väga palju tööd on veel ees. Tahan kindlasti toonitada, et kuigi juriidiline keha on formaalselt vana, siis praktiliselt on tegemist täiesti uue erakonnaga, sest kõik inimesed ja ideed on uued," sõnas Leo.

Tema sõnul oleksid liikmed eelistanud uue erakonna loomist ja puhtalt lehelt alustamist, kuid kuna Eestis on uue erakonna loomine keeruline, leidsid liikmed, et mõistlikum oli olemasolevast struktuurist alustada.

Erakonnas on liikmeid napilt üle 500. Aktiivseid liikmeid on neist umbes 60–70. 

"Kõik aktiivsed liikmed on need, kes asusid erakonda pärast mõne aasta tagust rebrändingut. Koguliikmetest moodustavad enamiku vanad liikmed, kes ei võta hetkel erakonna tegemistest aktiivselt osa," lisas Leo.

"Me oleme praegu pigem noorte erakond," märkis Leo. "Aktiivsete liikmete vanuseline koosseis on selline, nagu oleksime mõne erakonna noorteorganisatsioon, mitte erakond ise. On väga palju noori, aga muidugi on ka natuke vanemaid inimesi. Ütleksin, et keskmine vanus on 20 pluss."

Erakond plaanib kevadel toimuvatel riigikogu valimistel kandideerida. 

"Täpset arvu ei oska praegu öelda, aga ilmselt ei tule kandidaate väga palju," nentis Leo. "Proovime neid veel leida ja tahaksime kaasata ka erakonnaväliseid inimesi. Otsime aktiivselt inimesi väljastpoolt erakonda, kes oleksid meie nimekirjas kandideerimisest huvitatud. Lisaks ei ole meil väga palju raha, et täisnimekirjaga valimistele minna."

Täisnimekirja puhul on kautsjon 118 250 eurot. Üksikkandidaadi kautsjon on alla 1000 euro. Kuna erakonnal pole palju kandidaate, saavad kautsjonid siiski makstud.

Siiski näeb erakond vajadust süsteemi muutmiseks.

"Valimistel kandideerimine on nii-öelda maksumüüri taga ja täisnimekirjaga välja minemine on väga kallis. See on probleemne ning inimeste võimalusi valimistel kandideerida ei tohiks niimoodi piirata," rääkis Leo.

Valimisplatvorm on erakonnal töös ja peaaegu valmis. 

"Olen ka ise selle koostamisse kaasatud olnud ja mulle tundub, et see saab olema päris tugev. Selles sisaldub asju, mida ükski teine erakond lubada ei julge," märkis Leo.

Erakonna peamine fookus on töötajate huvide kaitsmine.

"Poliitikas ei saa alati kõigile kõike lubada ja seda me ei üritagi. Ühiskonnas on erinevaid gruppe, kelle huvid võivad olla vastanduvad, mis tekitab konflikte. Üks peamisi on konflikt töötajate ja omanike vahel. Oleme selles võitluses töötajate poolel ja kaitseme nende huve. See tähendab tegelikult enamuse huvide kaitsmist, sest enamik meist on palgatöötajad, kellele oleks kasulik, kui töötajatel oleks rohkem õigusi," rääkis Leo.

Ta märkis, et erakonna valimisplatvormis võib olla palju asju, mida mingil määral lubavad ka teised erakonnad. Vasakliit eristub selle poolest, et püüdleb töötajate esindatuse poole ettevõtete juhatustes.

"Praegune sõnastus on selline – kuigi see võib muutuda –, et kui ettevõttes on üle 50 töötaja, peavad vähemalt pooled juhatuse liikmetest olema sama ettevõtte töötajad," sõnas Leo.

Vasakliidu suur eesmärk on saavutada see, et demokraatia ei oleks mitte ainult riigi juhtimise tasandil, vaid ka töökohal. 

"See on väga oluline, sest enamik meist on palgatöötajad ja veedavad suurema osa oma ajast töökohal," rääkis Leo. "Paraku ei ole meil tihtilugu seal tegelikult mingeid õigusi: omanik on nagu kuningas ja töötajal sõnaõigust väga ei olegi. Usume, et see vajab parandamist. Nii nagu põhiseaduses on kirjas, et kõrgeim võim kuulub rahvale, võiks ka majanduses olla nii, et kõrgeim võim kuulub ettevõttes töötajatele."

Valijate profiilis erakond veel kindel ei ole.

"Kui vaadata meie uusi liikmeid, siis nad on tõesti enamasti väga noored, aga valija profiil võib kujuneda teistsuguseks. Tahaksime kõiki vanuserühmi mingil määral kõnetada ega taha kindlasti jääda üksnes noorte erakonnaks," ütles Leo.

Valimisprogrammis on punkte ka pensionäridele. 

"Need pole pelgalt lubadused pensione tõsta, vaid sisulised ettepanekud," rõhutas Leo. "Näiteks soovime luua riikliku programmi, mis looks spetsiaalselt vanemaealistele mõeldud huviringe. See annaks neile tegevust ja suhtlusvõimalusi, mis on paljude jaoks väga oluline, kuna nad tunnevad end tihti üksildasena."

Olulise sisepoliitilise probleemina näeb erakond heaoluühiskonna säilitamist.

"Ohus on tasuta kõrgharidus, tasuta tervishoid ja paljud muud avalikud teenused. Väga paljud eelistaksid nende säilimist ega taha näha kärpeid. Seega on meie üks eesmärk lisaks olemasolevate avalike teenuste säilitamisele pakkuda neid isegi rohkem," sõnas Leo.

Välispoliitikas on erakonna südameasi Palestiina eest seismine. "Nagu ka meie sotsiaalmeediast näha, oleme sel teemal korduvalt sõna võtnud ja meeleavaldustel osalenud. See konkreetne teema on selline, millega oleme palju tegelenud."

Leo toonitas, et suhetes Venemaaga on erakonnal nulltolerants Kremli-meelsuse suhtes.

"Kui vaadata erakonda kui juriidilist keha ja seda, milline ta ajalooliselt võis olla, siis varem võis see suhtumine veidi teistsugune olla. Aga nagu ma juba ütlesin, kõik aktiivsed inimesed on uued. Seega on praktiliselt tegemist täiesti uue poliitilise jõuga ning meil on Kremli-meelsuse suhtes tõesti nulltolerants."

Kui eelmistel riigikogu valimistel sai erakond Aivo Petersoni toel pea 15 000 häält, siis tulevaste valimiste tulemust erakond varasema tulemuse põhjal ei prognoosi.

"Neli aastat tagasi toimunud riigikogu valimised leidsid aset enne seda, kui erakonna rebränding oli alanud. Rebränding sai alguse 2023. aasta lõpus ning kõik uued liikmed on liitunud pärast seda," ütles Leo. 

"Erakond on vahepeal nii palju muutunud, et tegemist on täiesti uue poliitilise jõuga ja seega on muutunud ka inimesed, keda me kõnetame. Arvan, et ühisosa eelmistel valimistel kõnetatud inimestega saab olema päris väike. Seetõttu ongi praegu väga raske midagi prognoosida – sisuliselt on need meie jaoks nagu esimesed valimised," lisas ta.