Järgmine kohtuistung riigireetmises süüdistatava Petersoni kohtuasjas leiab Harju maakohtus aset 11. septembril. Petersoni lõppsõna on juba kuulatud, kuid tema kaassüüdistatavate Dmitri Rootsi ja Andrei Andronovi lõppsõna on veel pooleli.

Isegi kui see istung peaks jääma maakohtus viimaseks ning kohus mõistab seejärel Petersoni riigireetmises süüdi, jääb siiski valijatele võimalus anda 19. oktoobril toimuvatel kohalikel valimistel Petersonile veel oma hinnang. Nimelt tohivad valimistel kandideerida kõik kodanikud, kelle suhtes pole süüdimõistev kohtuotsus jõustunud ning kes ei kanna karistust vanglas.

Kui aga Peterson, Rootsi, Andronov või prokuratuur peaks maakohtu otsuse edasi kaebama, siis jõustuks kohtuotsus alles pärast seda, kui kohtuasjas on oma arvamuse kujundanud ka ringkonnakohus. Isegi kui otsust edasi ei kaevata, võib juhtuda, et kohtuotsus pole veel jõustunud, sest 30-päevane edasikaebamise periood ei pruugi valimispäevaks olla möödunud.

Petersoni kaitsja Stella Veber ütles, et kuna ükski kolmest süüdistatavast pole oma süüd tunnistanud, siis tõenäoliselt kaebaks keegi neist kolmest süüdimõistva kohtuotsuse edasi.

"Tundub, et Aivo Petersoni kohal paistab Eesti demokraatliku kohtuprotsessi päike," märkis ka karistusõigust tundev vandeadvokaat Paul Keres.

Erakonna KOOS Organisatsioon Osutab Suveräänsusele juhatuse liige Julia Smoli ütles, et Aivo Petersonil on plaan valimistel kandideerida Tallinnas, kuhu ta on ka rahvastikuregistri järgi sisse kirjutatud.

"Meie peamised jõud on suunatud Lasnamäele, kus meil on suurim toetus. Lisaks esitame kandidaate ka Haabersti, Põhja-Tallinna ja Mustamäe linnaosades, kus elab samuti märkimisväärne osa meie toetajatest. Millises linnaosas Aivo Peterson täpselt kandideerib, otsustame dokumentide esitamise ajal," märkis Smoli.

Selleks, et Peterson saaks mõnes linnaosas isikumandaadiga valituks, peab ta koguma lihtkvoodi jagu hääli. See tähendab, et kõik kehtivad hääled jagatakse linnaosale eraldatud mandaatide arvuga. Neli aastat tagasi pidi populaarne kandidaat Lasnamäe linnaosas valituks saamiseks koguma 2970 häält, Haaberstis aga 2300 häält.

Niiviisi isikumandaadiga pääses volikokku 2017. aastal näiteks Edgar Savisaar. Savisaare, Jüri Mõisa ja Urmas Sõõrumaa ühine valimisnimekiri kandis mäletatavasti nimekirja Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn. Toona, kui valida said ka Venemaa kodanikud, kogus Savisaar Lasnamäe linnaosas 3611 häält.

Kui Peterson aga osutukski piisavalt populaarseks ja saaks linnavolikokku, oleks tema poliitilisel karjääril ees kohe järgmine takistus. Seda eeldusel, et ta viibib ka sügisel Tallinna vanglas trellide taga.

Arne Koitmäe valimisteenistusest selgitas, et kui volikogu liige on istungitelt puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul, siis ta volitused automaatselt peatuvad.

Sellisel juhul saaks volikokku Petersoni asendusliige. Kui Koos viieprotsendist valimiskünnist Tallinnas ei ületa, siis tuleks asendusliige sellest erakonnast, kes jäi esimesena täiendavast volikogu kohast ilma, selgitas Koitmäe.

ERR soovis ka Petersoniga sel teemal ühendust võtta, kuid Julia Smoli sõnul loobus vanglas viibiv Peterson kommentaarist.

Ida-Virumaal loodetakse edu Kohtla-Järvel ja Narvas

Smoli sõnul plaanib Koos valimistele minna nii piirkondades, kus neil on tugev toetus ja head reitingud, kui ka seal, kus toetus ei ole nii kõrge, kuid kandidaadid on motiveeritud. Lisaks Tallinnale pannakse oma nimekiri välja ka Maardus, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sillamäel, Narva-Jõesuus, Saku vallas ja Saue vallas.

Maardu linnas on Smoli ise erakonna esinumber. ERR kajastas Maardu poliitikat juuli lõpus.

Viimastel riigikogu valimistel, mil erakonda Koos veel olemas ei olnud, kogus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Maardus näiteks 13 protsenti häältest.

Margus Liiva, kes koordineerib erakonna tegemisi Ida-Virumaal, ütles, et sealkandis oodatakse kõige paremat tulemust eeskätt Kohtla-Järvel ja Narvas. Liiva ongi ise Kohtla-Järve esinumber.

Kohtla-Järvel plaanib Liiva sõnul erakonna nimekirja alt kandideerida umbes 25 inimest, Jõhvis näiteks aga kuskil kuus või seitse inimest. Tuntud nimesid Kohtla-Järvel erakonna nimekirjast ei leia. Liiva ütles, et tegu on tavaliste Kohtla-Järve inimestega.

Probleeme, mida Kohtla-Järvel lahendada, on Liiva sõnul nii palju, et nendest saaks teha kas või filmi. Ta mainis näiteks sotsiaalprobleeme või pensionäridega seonduvat. Täpsemalt ei soovinud Liiva aga linna põhiprobleeme välja tuua.

"Kahjuks ei saa öelda. Ma kardan, et see läheb kõik meediasse ja oponendid võivad meie mõtted varastada," ütles ta.

Narvas on praegu samuti erakonna nimekirjas umbes 25 inimest

Liiva rääkis, et ei ole olnud lihtne leida inimesi erakonna nimekirja alt kandideerima, sest meedia rõhutab, kuidas erakond on Kremli-meelne. Tõsiasi, et Peterson on kohtu all, on samas tema sõnul teinud inimeste meelitamist pigem lihtsamaks kui keerulisemaks, sest inimesed sümpatiseerivad Petersoniga.

"Riigireetmine ei ole tõestatud, kohtuprotsess kestab juba kolmas aasta ja tõendeid ka veel ei ole. Inimesed näevad, et kohus väänab ja väänab," rääkis Liiva.

Narvas koordineerib erakonna nimekirja moodustamist valimisteks juhatuse liige Eduard Fedotov, kelle sõnul on praegu nimekirjas umbes 25 inimest. Kandidaatide registreerimine lõppeb 9. septembril.

Fedotov ütles, et veel ei ole selge, kes on erakonnal Narvas esinumber. Tema ise peaks Liiva sõnul üldse Tallinnas kandideerima. Eraldi linnapeakandidaati Koos aga Narvas välja ei käi.

"Me kindlasti ei hakka populismi tegema ja linnapeakandidaati välja panema, kuna need on meie esimesed valimised. Võiks öelda, et see on meie kandidaatidele teatud kool. Meie parteis ei ole riigitegelasi ega funktsionääre, kes oleksid sellistes ettevõtmistes varem osalenud. Seega me ei nimeta kedagi linnapeakandidaadiks. Loomulikult loodame heale tulemusele, eriti Narvas, aga konkreetset kandidaati me ei ole esitanud", rääkis Fedotov.

Gamzejev: tegu on üllatusvõimelise seltskonnaga

Virumaa tegemisi kajastava Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi hinnangul on võimalik, et Koos ületab Kohtla-Järvel, Narvas ja Sillamäel valimiskünnise. Ta märkis, et tegu on jõuga, kes küsitlustes ei paista ehk populaarsena, aga kui vaadata valijate tegelikku käitumist nii viimastel riigikogu kui ka europarlamendi valimistel, siis said nad nendes Ida-Virumaa linnades arvestatava hulga ehk mitukümmend protsenti hääli.

"Valijaskond on siis mõneti sarnane kohalike valijatega. Venemaa kodanikud ei saanud siis valida, said vaid Eesti kodanikud, aga nüüd tulevad juurde ju ka halli passi omanikud, kelle seas on ka ilmselt Koosi toetajate hulk suur," ütles Gamzejev.

Gamzejev ütles, et erakonna jaoks põhiküsimus, et kui palju suudavad nad vähegi tuntud inimesi oma nimekirjadesse saada. Ta märkis, et nii europarlamendi valimistel kui ka riigikogus meelitas valijaid Aivo Peterson. Peterson kandideeris viimastel riigikogu valimistel Ida-Virumaal. "Kui nad ei saa ikkagi tuntud inimesi oma ridadesse, siis on suurt edu neile raske ennustada," ütles ta.

Gamzejev ütles, et on näha, et vähemalt Kohtla-Järvel on erakonnal teatav võimekus olemas. Näiteks on erakond avanud Kohtla-Järve kesklinnas oma kontori, pannud sellele oma logod peale.

Juulikuus tegi Koos Põhjaranniku peatoimetaja sõnul Ida-Virumaal aga ühe avaliku ürituse tervete perede kaitseks ehk LGBT vastu. Kohal oli seal paarkümmend inimest, lisaks möödakäijad. Ühtlasi on Margus Liiva aktiivne ka Tiktokis.

"Tegemist on üllatusvõimelise seltskonnaga. Ei tasu neid ka väga alahinnata, kuigi praegu jääb ehk mulje, et nad ei suuda tõsist kampaaniat teha," ütles Gamzejev.