"Kindlasti väärib tunnustamist kaitseväe soov kaasata väljaõppesse vaid laitmatu mineviku ja taustaga reservväelasi, sh vabatahtlikke. Taustakontrolli läbi viies tuleb siiski tugineda korrektsele õiguslikule alusele, see kehtib ka praeguses julgeolekuolukorras," kirjutas õiguskantsleri büroo õiguskantsleri kantselei direktor õiguskantsleri ülesannetes Olari Koppel.

"Õiguskantslerile saadetud taotluse ja sellega seotud sündmuste käigu õiguslik analüüs lubab järeldada, et kaitsevägi ja kaitseressursside amet kõnealusel juhul eksisid, kui andsid avaldajale konkursi korraldamise ja taustakontrolli tegemise kohta ebaselget ja -korrektset teavet. Samuti polnud seadustega kooskõlas kaitseväe tehtud päring avaldaja arhiveeritud karistusandmete kohta," lisas Koppel.

Samuti ei selgitatud õiguskantsleri sõnul kandidaadile piisavalt kontrolli tegelikku alust ega põhjendatud esialgu keeldumist piisavalt.

Samas on õiguskantsleri hinnangul kaitseväel õigus otsustada, keda vabatahtlikult missioonile kaasata. Keeldumine peab aga põhinema konkreetsetel asjaoludel ja selgel õiguslikul põhjendusel, mitte üksnes üldistel viidetel Kaitseväe väärtustele.

Õiguskantsler palus kaitseministril kuu aja jooksul teada anda, milliseid samme astutakse, et edaspidi oleks reservväelaste taustakontroll seaduslik. Samuti pakkus ta välja kaitseväe korralduse seaduse täpsustamise, et rahvusvahelistele väljaõppemissioonidele kandideerijate kontrollimiseks oleks selge õiguslik alus.

Kaitseministeerium: oleme eksimust tunnistanud

Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Thomas Mell ütles kaitsevägi on oma eksimust tunnistanud ja kõnealusele isikule on selgitused antud kahel korral 2026. aasta alguses. "Seejuures selgitati ka õigust pöörduda enda õiguste kaitseks Kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvi 14 alusel kogutud andmete põhjal tehtud hinnangu vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri ja andmekaitse inspektsiooni poole," ütles Mell ERR-ile. 

Melli sõnul ootavad kaitseministeerium ja kogu valitsemisala reservväelasi aktiivselt riigikaitsesse panustama, Legio raames korraldataval õppekogunemisel osalevad reservväelased vabatahtlikult.

"Seejuures on kaitseväel meeskonna moodustamisel kaalutlusruum. Avalduse esitanud kandidaat ei saa eeldada enda meeskonda valimist ka siis, kui tema tausta kontrollimisel ei ilmnenud välistavaid asjaolusid või kui tema kohta on antud soodne hinnang," rõhutas Mell. 

Ta lisas, et kaitseministeerium näeb samas vajadust muuta seadust nii, et ka arhiveeritud raskemad rikkumised saaksid ikkagi olla reservväelaste puhul mittekaasamise aluseks. "Samal seisukohal on ka õiguskantsleri kantselei. Kaitseministeerium on kaitseväe ettepanekul nõus täpsustama Kaitseväe korralduse seaduse sätteid viisil, et taustakontrolli tegemise õigus kaitseväe poolt oleks rahvusvahelistel väljaõppemissioonidel osaleda soovijate suhtes selgemini reguleeritud," sõnas Mell.

Ta ütles veel, et kaitseministeerium koondab koos kaitseväe ja kaitseressursside ametiga õiguskantslerile vastuse lähinädalate jooksul. "Seejuures kirjeldatakse meetmeid, mis on kavandatud ja kasutusele võetud, et vältida taolise juhtumi kordumist tulevikus," märkis Mell.

Algas kandideerimine väljaõppeinitsiatiivile Legio

Kaitseressursside amet saatis esmaspäeval ka teate, et algas kandideerimine Poolas toimuvale ja Norra juhitavale rahvusvahelisele väljaõppeinitsiatiivile Legio, mille eesmärk on toetada Ukraina sõdureid sõjalises väljaõppes ning tugevdada nende lahinguvõimet. 

Legio väljaõppeinitsiatiivi raames panustab Eesti kaitsevägi Ukraina relvajõudude toetamisse, andes Ukraina kaitseväelastele sõjalist väljaõpet. Kaitseressursside Ameti (KRA) reservteenistuse büroo juhataja Rainer Järvela sõnul osaleb Eesti algatuses, et aidata säilitada ja arendada Ukraina relvajõudude lahinguvõimet.

Eesti tegev- ja reservväelastest ning kaitseliitlastest koosnev instruktorkoosseis korraldab ja viib läbi koostöös teiste riikide esindajatega ukrainlastele sõduri baaskursust, mille käigus arendatakse sõdurite individuaal-  ja lahingoskusi.

 Väljaõppeintsiatiivi Legio instruktorite peamine ülesanne on koolitada Ukraina relvajõudude sõdureid, jao- ja rühmaülemaid ning instruktoreid. Eesti otsib väljaõppeinitsiatiivile kandideerima tegev- ja reservväelasi ning kaitseliitlasi.

Eesti liitus väljaõppemissiooniga 2025. aastal ning jätkab panustamist 2027. aastal nii väljaõppe planeerimisel kui ka instruktoritega. 

Esimesele rotatsioonile saab kandideerida kuni 27. novembrini.