Hiiumaa kaluri Imre Kivi neljapäeva hommikune lestasaak mahtus ära kahte kasti. Tema sõnul on saaki nii paju, et nuriseda oleks patt, aga rõõmustamiseks ka nagu põhjust pole.

"Paremad ajad olid neli, viis aastat tagasi. Iga aastaga jääb lesta vähemaks. Me ei tea, millest see sõltub, aga nii on," ütles Kivi.

Lestauurija Tenno Drevsi sõnul sõltub lesta arvukus ennekõike sellest, kui palju värsket vett läbi Taani väinade Läänemerre jõuab.

"Probleem on selles, et varem kümne aasta jooksul tuli tugev värske vee sissevool Põhjamerest, mis tõi soolsust ja tõi hapnikku. Soolsuse kõikumised on üles-alla nagu varemgi, seal ei ole probleemi. Aga nüüd on probleem hapnikuga. See merealapindala, kus põhjas hapnik puudub, see aina suureneb," rääkis Drevs.

Selle aasta alguses oli Läänemere veetase väga madal ja oli lootus, et tormid toovad värsket vett, kuid seda ei juhtunud ja nii on hapnikutase meres üleaegade kõige madalam. Seetõttu süvikulest enam meie vetesse ei jõua. Oma süüd lestavähesuses näeb Kivi võõrliigina Läänemerre kolinud ümarmudilal, kellega lest ühist toidulauda jagab.

"Ta on nii aktiivne elukas, et kui lest tahab vaikselt liiva sees olla, silmamunad on ainult väljas, ega siis mudil ei lase tal seda teha ja kaua sa niimoodi vastu pead. Lõpuks saab siiber ja paned minema," rääkis Kivi.

Kui uskuda müügikuulutusi, siis peaks tänavu olema imehea lesta-aasta, aga kaluri kinnitusel on osad Hiiumaa nime all müüdavad kalad pärit hoopis lõuna poolt.

"Hiiumaal ei ole nii suured kui Poolast või mujalt tulevad. Nad on sellised parajad, nad ei ole liiga suured ja sellise pika plaaniga. Osa on sellised ilusad ümmargused, aga Poola lest on pika plaaniga, need ei ole," lausus Kivi.

"Maitse on kõige parem, maitse järgi saate aru. Aga pikk plaan tähendab kehakuju, et ta on pikergune. Kohalik on selline mõnus ümmargune," lisas ta.

Lestahooaeg kestab kuni meri jäässe läheb.