"Sektori vaates on see otsus igal juhul tervitatav," rõhutas Kalvi.

Alkoholiregister kandis selle loomise ajal hoopis teistsugust eesmärki, kuna siis oli peaaegu pool Eestis tarbitavast alkoholist salaalkohol ning tugev järelevalve ja pideva kontrolli läbiviimine riigi poolt igati õigustatud, rääkis Liviko juht. "Aga nüüd on see muutunud koormavaks ja bürokraatlikuks ning tihti ka täiesti arusaamatuks institutsiooniks," lisas ta.

Kalvi kinnitusel tekitas alkoholiregister tootjatele ja maaletoojatele palju lisatööd.

"Ma toon sellise näite: iga toode, mida me arendame ning maaletoojad maale toovad, oli vaja kanda alkoholiregistrisse, viia sinna näidised või saata näidised. Isegi kui näiteks mingisugune pisikene muutus toimus toote etiketil, isegi mitte eriti oluline muutus, siis oli vaja jälle uus toote näidis saata – palju sellist bürokraatiat," kirjeldas ta. "Ja tihtipeale tekitasid uute toodete registreerimised ka debatte alkoholiregistri ametnikega, et kas nad peavad õigeks sellist vormistuslikku lähenemist. Sageli oli olukordi, kus need olid pigem nagu õiguslikud eriarvamused," lisas Kalvi.

Liviko juht rõhutas, et registri kaotamine ei kaota tootjate ja importijate kohustusi seadus järgida.

"Oluline on mõista, et alkoholi seaduspärase tootmise ja ka vormistuse eest vastutame meie ehk sektori tegijad, tootjad ja maaletoojad. Meie sektori vaates igal juhul tervitame [alkoholiregistri kaotamist], sest et veelkord – vastutus jääb igal juhul meile ja me peame ikka igal juhul olema seadusega kooskõlas oma tegevustes ja järelevalvet teostavaid asutusi, kes seda kontrolli edaspidi jäävad teostama on ka peale alkoholiregistri palju. Seadusest tulenevalt peab seda tegema nii mõnigi ametkond veel," rääkis Kalvi.

"Nii et selles mõttes ma arvan, et Eesti tarbija ei pea muretsema, et midagi halvemaks – ei lähe, aga sektori vaates läheb asi kergemaks," võttis ta oma seisukoha kokku.