Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toidujulgeoleku ülevaate järgi oli eelmisel aastal teravilja kvaliteet liigsete sademete tõttu kehv. Madal hind mõjus tootjate kasumilt. Seevastu tänavu oli Eesti teraviljakasvatajate jaoks viimaste aastate üks tugevamaid saagiaastaid.

Statistikaameti andmetel ulatus teravilja kogusaak tänavu ligi 1,55 miljoni tonnini ning nisu saagikus oli viimase 14 aasta kõrgeim. Põllumajandus-kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira ütles, et kui teravilja, kaunvilja ning rapsi ja rüpsi saagid kokku liita, oli tänavune suvi saagikuselt Eesti ajaloo kolmas.

"Seekord ilmaga vedas. Kevadel oli hirm, et tuleb väga põuane aasta. Kuni maikuuni oli sademeid väga vähe, aga pärast seda juba üle normi. Eks see vili müüakse maha. Õnneks on hind tänavu parem kui eelmisel aastal," ütles Viira.

Viira lisas, et teraviljasektori jaoks on majandustulemus positiivne. Järgmist aastat silmas pidades on määravad tegurid samad, mis sel aastal.

"Me ei tea, milliseks kujuneb ilmastik. Väetisehinnad on, nagu selgi aastal, kõrged ka järgmisel ja teraviljahindade osas on teadmatus. Sõltub olukorrast Mustal merel, kas Ukraina ja Venemaa viljasaak, mis ka seal on sel aastal hea, pääseb maailmaturule või mitte," lausus Viira.

Just see, et Ukrainast ja Venemaalt pärit vili pääseb maailmaturule raskustega, toetab viljaeksporti ja hinda mujal, aga see ei pruugi järgmisel aastal nii olla. 

Eesti vilja eksporditakse Lähis-Itta ja Põhja-Aafrikasse, hernest läheb Hispaaniasse ja Norra looma- ja kalasöödaks. Teraviljakasvataja laiendaks hea meelega põllumaad, aga seda piirab toetuspoliitika.

"Me oleme üle 20 aasta olnud olukorras, kus püsirohumaa peab jääma püsirohumaaks ja püsirohumaale ei saa põllukultuure rajada. See on teraviljapinna laienemist takistanud. Kokkuvõttes, need mullad ja põllud, mis on teraviljakasvatuseks soodsad, on juba teravilja all. Ega siin väga suurt kasvupinna laienemist ei ole. Põllukultuuride all on umbes 400-500 000 hektarit. Tasapisi on, jah, suurenenud, aga mitte märkimisväärselt," selgitas Viira.

Keerulisemad aastad on jätnud jälje ka investeeringutele. Eesti Panga statistika järgi on põllumajandussektori liisinguportfell langenud 2023. aasta septembri ligikaudu 370 miljonilt eurolt praeguseks umbes 305 miljoni euroni. Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko ütles, et ühe väga hea aasta põhjal ei tasu järgmise aasta eelarvet liiga optimistlikult koostada. Juba praegu on näha, et näiteks uut tehnikat on ostetud vähem.

"Põllumeestel tasub olla konservatiivne ja koguda puhvrit. Peamised investeeringud on tehnikasse, kuna see on oluline asi, millega saak kätte saada. Kui mõni naaberkinnistu on müügis, kasutavad juhust ja laiendavad oma põllumaad," rääkis Savtšenko.