Viljatontide oksjonil on oma eellugu. Mihkli Talumuuseum korraldas sel suvel viljatontide iludusvõistluse, kuhu hiidlaseda tegid kokku 45 ilusat või hirmutavat viljatonti. Muuseumit külastas tänavu läbi aegade rekordarv inimesi.

Hiiumaa muuseumi kuraator Kadri Kuusk rääkis, et näitus "Hiiumaa hirmutised" on avatud teist suve. "Üks 14 hirmutisest oli viljatont eelmisel aastal," ütles ta. Kuusk selgitas, et viljatont tuleneb pärandist ja see on hernehirmutise vanem nimetus.

4028 häälest sai võidutöö tervelt 505 häält endale ja tegu oli tööga "Proua maksuamet", autor Silja Reemet. Kogu ümbritseva Halloweenitralli kõrval on sellistel kohaliku pärimusega tontidel ja hirmutistel eestlaste kultuuripärandis olnud oma roll.

Folklorist ja kultuuriloolane Marju Kõivupuu selgitas, et seda võetakse tänapäeval kui pärimuspõhist uusloomingut. Ta lisas, et lugude kaudu õpivad inimesed ohutust kaugusest toime tulema oma päriselu hirmudega.

Korraldajad usuvad, et vaatamata välimusele ja ka tondinimele, on hiidlaste endi loodud hirmutised ikkagi heade hingedega. Kuusk sõnas, et nendesse on nii palju energiat panustatud, et nendel peab olema väike hing ka sees. "Mina ei usu, et keegi nüüd kurjade kavatsustega tonti on teinud," nentis ta.

Viljatontidest kujunes oksjonil kuum kaup ja hinnad kerkisid kümnetesse eurodesse. Viljatondi ostja Taivo rääkis, et sai tondi kätte 35 euroga kätte, kuna sellel on tuulelipp, mis teeb häält, sobib maasikapeenardele ja laste mänguväljaku äärde ehk on praktiline. Tondi pidi Taivole koju toimetama tonditakso. Kõige kallima tondi soetas külastaja Jaan 50 euro eest.