Justiits- ja digiministeerium otsib partnerit, kes analüüsiks äriregistriga tõstatatud andmekaitsealaseid küsimusi, mida on ministeeriumi tsiviilõiguse talituse juhataja Marget Pae sõnul järjest rohkem. "Erinevate andmete kohta on tehtud etteheiteid, et need ei tohiks veebis nii vabalt kättesaadavad olla," selgitas ta.

Pae rääkis, et ühelt poolt on äriregister Eesti õiguskindluse ja läbipaistva ettevõtluskeskkonna tagatis, teiselt poolt peab austama isikuandmeid. Tasakaal tuleb leida selline, et ei mindaks ühte ega teise äärmusse. Hange on välja kuulutatud eesmärgiga saada ekspertidelt analüüs, kuhu see tasakaalupunkt paigutada, et Eesti ärikeskkond saaks olla edasi läbipaistev.

Pae: mõni andmestik on mõitlik avalikust ligipääsetavusest maha võtta

Äriregistris on 17 miljonit dokumenti ja erinevaid andmeid. "Teinekord on isikuandmete kaitse eesmärkidel praktiline mingisugune andmestik avalikust ligipääsetavusest üldse maha võtta ja võimaldada inimestel äriregistri andmetega tutvuda ainult õigustatud huviga," nentis Pae.

Ta tõi näiteks korteriühistute koosolekute protokollid või muud dokumendid, mis sisaldavad palju isikuandmeid. Pae loodab, et hanketulemusel tekib arusaam, mida edaspidi varjata, et isikuandmed oleksid kaitstud, ja mille puhul öelda, et Eesti ärikeskkond vajab andmestikku ikkagi vabalt kättesaadavana.

Üks teema, mida analüüsiga enam katta ei saa, on välismaalaste isikukoodid. Eesti isikukoodi puhul on riik otsustanud, et see ei ole erilist kaitsmist vajav andmestik ja isikukoodid on avalikud. Sellele on üles ehitatud väga palju teenuseid ja Eesti riigi ligipääse. See jääb nii, nagu on – isikukoodid jäävad avalikuks.

Välismaalaste isikukoodidel on Euroopa Liidu liikmesriigiti aga hoopis teine tähendus. Näiteks on välismaalaste isikukoodide varjamise säte riigikogus ühes eelnõus juba olemas. "Selle kohta on meile tulnud väga palju etteheiteid, küsimusi ja taotlusi," nentis Pae.

Andmete tähtajatu kättesaadavus

Teine suurem teema on andmete tähtajatu kättesaadavus. Kui isik ei ole enam äriühingu juhatuse liige, on registrist siiski näha, et ta on seda olnud. See on eesmärgiga, et kõikidel tsiviilkäibe osalistel oleks võimalik end Eesti ärikeskkonna ja pildiga kurssi viia.

Just äriregistri andmete tähtajatu avalikustamine on andmekaitse inimestele pinnuks silmas olnud. "See on näiteks koht, kus me peame hindama – kui te tellite mingi teenuse, siis võib-olla soovite äriregistrist tutvuda, milliste äriühingutega isik on veel seotud olnud ja kuidas neil on läinud," selgitas Pae.

Ta ütles, et äriregister ei ole isikuandmete avalikustamise register, vaid see on hoopis teise suunitlusega. See on selleks, et kõikidel tsiviilkäibe osalistel oleks info nende kohta, kes turul teenust pakuvad.

"Tahame leida need kohad, kus andmekaitsealased huvid kaaluvad üles üleüldise läbipaistvuse ja kindluse, mida äriregister annab," sõnas Pae. Ta lisas, et need on väga kitsad juhud. "Võib ju küsida, kas 30 aastat vanad andmed peaksid olema kehtivate andmetega ühtemoodi näha," rääkis Pae.

Siin-seal annab avalikkuse senist määra vähendada. Ühiskond vajab infot selle kohta, kes turul tegutsevad ja milliseid teenuseid pakuvad. Ka nende ajalugu on üsnagi oluline, et teha järeldusi, kas teisel pool lauda on usaldusväärne lepingupartner.

Paljud pöördumised on eraisikutelt

Pae sõnul on paljud pöördumised isikuandmete kohta üksikisikutelt, kes ei ole rahul, et nad on endise juhatuse liikmena äriregistri andmetes ikka veel nähtavad. "Näiteks paistab isik likvideerijana 20 aasta taguse juriidilise isiku juures, kuigi see juriidiline isik on juba 20 aastat registrist kustutatud olnud," selgitas ta.

Lisaks üksikisikute kaebustele on andmekaitseinspektsioon teinud ministeeriumile korduvalt etteheiteid, mistõttu teema nüüd süsteemselt ette võeti. "Ei ole mõtet lahendada üksikuid kogu aeg kerkivaid küsimusi," nentis Pae.

"Tänapäevaste interneti tingimuste tõttu on isiku profileerimine äriregistri abil palju lihtsam," sedastas Pae. Ta lisas, et muude internetis olevate andmete ja äriregistri andmete alusel saab inimese kohta kokku panna huvitava kombinatsiooni.

"Inimesi häirib see, et nende kohta on võimalik kokku panna üsnagi põhjalik lugu," sedastas Pae. Äriregistrist saab samuti teatud andmeid. Küsimus on ka selles, kas 30 aastat vana likvideerija staatus peab kuskil veel rippuma.

Ministeerium ootab aasta lõpuks analüüsi teostajalt tasakaalustatud lahenduse varianti. Siis saaks ühiskond laiemalt arutleda, mis on see hind, kui hakata äriregistrit kinni keerama.