Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 27. oktoobril kell 12.30:

- Stubb ja Støre pidasid telefonikõne Putiniga;

- Kiievit tabas Venemaa raketirünnak;

- Ukraina ründas okupeeritud Luhanski oblastis Vene laskemoonaladu;

- Ukraina demograafi sõnul väheneb iga sõjakuuga kojunaasjate arv;

- ÜRO komisjon tunnistas rünnakud Ukraina energiataristule sõjakuriteoks;

- Zelenski ja Madise arutasid rahu saavutamist Ukrainas;

Stubb ja Støre pidasid telefonikõne Putiniga

Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre pidasid teisipäeval telefonikõne Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga, et arutada Ukraina sõda, teatas Stubbi kantselei. Lääne-Euroopa riikide juhid on pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aasta veebruaris üldiselt vältinud Putiniga suhtlemist.

"Vestlus oli avameelne ja sisuline. Me oleme Venemaa naaberriigid. Selle sõja tulemus mõjutab otseselt meie ja kogu Euroopa julgeolekut. Sõja lõpetamine nõuab otseseid arutelusid," ütles Stubb avalduses.

Pärast vestlust Putiniga rääkisid Soome ja Norra liider Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, teatas Zelenski nõunik ajakirjanikele.

Putini telefonivestlust Stubbi ja Størega kinnitas teisipäeval ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Venemaa on korduvalt süüdistanud Euroopa valitsusi sõja õhutamises, kuna need annavad Ukrainale relvi ega soovi Moskvaga läbi rääkida.

Moskva on vastandanud Euroopa riikide hoiaku USA presidendi Donald Trumpi omale. Trump on Putiniga suhelnud ja püüdnud vahendada rahukokkulepet, kuid seni edutult.

Støre ja Stubb kohtusid eelmisel nädalal Oslos USA erisaadiku Steve Witkoffi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Kohtumine toimus päev enne seda, kui Witkoff kohtus Putiniga Peterburis.

Kreml teatas pärast Putini ja Witkoffi kõnelusi, et Venemaa on valmis novembris taasalustama USA vahendusel peetavaid rahuläbirääkimisi Ukrainaga. Need oleksid esimesed sellised kõnelused alates veebruarist.

Kiievit tabas Venemaa raketirünnak

Venemaa ründas ööl vastu teisipäeva taas Kiievit ballistiliste rakettidega, tappes vähemalt ühe ja haavates kümmet inimest.

Venemaa õhurünnak tabas ülikoolilinnakut ja kiirabitöötajate meeskonda. Rünnakus hukkus vähemalt üks inimene ja kümme sai vigastada, teatas Kiievi linnapea Vitali Klõtško. Enamik vigastatutest on üliõpilased ning üheksa inimest on viidud haiglasse.

Klõtško sõnul said rünnakus vigastada ka kiirabitöötaja ja meditsiinitehnik.

Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et Venemaa tabas Kiievi ülikoolilinnakut, samuti Kiievis tuntud Kyoto pargi ümbrust ja elumaju.

Väljaande The Kyiv Independent ajakirjanikud teatasid sündmuskohalt, et umbes kell 21.45 raputasid Podilski ja Oboloni linnaosa valjud plahvatused.

Vaid mõni minut varem oli Ukraina õhuvägi hoiatanud, et Kiievi suunas liiguvad ballistilised raketid.

Klõtško teatas, et Desnjanski linnaosas metroojaama lähedal oli kuulda plahvatusi ning üks auto sai kahjustada.

Samuti said rünnakus kahjustada kaks meditsiiniasutust Dniprovski linnaosas. Klõtško sõnul purustas ühes rünnaku alla sattunud haiglas lööklaine intensiivraviosakonna aknad. Aknaid purunes ka teises meditsiiniasutuses.

Riikliku hädaolukordade teenistuse (DSNS) teatel hävis linnaosas, kus leiti ühe inimese surnukeha, osaliselt ka kolmekorruseline ärihoone.

Kiievi linna sõjaväeadministratsiooni teatel sai kahjustada ka linnaosas asuv koolihoone.

"Desnjanski linnaosas said kahjustada ülikoolilinnaku hooned, ühiselamud ja lähedalasuvad elumajad," teatas DSNS.

Mõni tund hiljem, keset ööd, tabas Kiievit uus laine ballistilisi rakette.

Kyiv Independenti ajakirjanikud teatasid, et kohaliku aja järgi umbes kell 3.30 kostis linnas taas plahvatusi. Kolme minuti jooksul raputas linna vähemalt seitse plahvatust. Need toimusid mõni minut pärast seda, kui Ukraina õhuvägi hoiatas, et Venemaa ballistilised raketid liiguvad pealinna suunas.

Umbes 15 minutit hiljem raputas Kiievit veel üks plahvatus, millele eelnevat hoiatust ei antud.

Rakettide teise laine põhjustatud kahjude täielik ulatus ei ole veel teada.

Öö hakul tehtud avalduses mõistis Zelenski hukka Venemaa rünnaku Kiievile ja kordas üleskutset liitlastele varustada Ukrainat õhutõrjevahenditega.

"Venemaa ballistilised raketid tabasid Kiievis ülikooli territooriumi ja selle ümbrust – sisuliselt ülikoolilinnakut, Kyoto parki, metroojaama lähedast piirkonda ja elumaju," kirjutas ta sotsiaalmeediaplatvormil X. "Just sellistes tingimustes, kui oht on pidev, rünnakud võivad toimuda igal hetkel ning sihtmärgiks võivad sattuda linnad ja külad, aitab Ukrainale õhutõrje tarnimisega viivitamine kaasa terrorile," lisas Zelenski.

Venemaa ründab jätkuvalt Ukraina linnade tsiviiltaristut, jätkates samal ajal sõjategevust ka rindel.

Kolme miljoni elanikuga Kiiev on viimastel kuudel olnud Venemaa ballistiliste rakettide pidevate rünnakute all, kuna Moskva kasutab ära Ukraina õhutõrjevõimekuse puudujääke. Samal ajal kui Venemaa pealetung rindel on aeglustunud, on riik valinud strateegiaks ulatuslikud õhurünnakud, mis seavad ohtu tsiviilelanikud.

Ööl vastu 14. oktoobrit toimunud Venemaa ballistiliste rakettide rünnakus Kiievile hukkus viis inimest ja 25 sai vigastada. Ööl vastu 22. oktoobrit toimus Kiievis veel üks Venemaa ballistiliste rakettide rünnak, milles hukkus vähemalt üks inimene ja 24 sai vigastada. Selle rünnaku käigus kasutati linna vastu ka kobarlahingumoona.

Ukraina ründas okupeeritud Luhanski oblastis Vene laskemoonaladu

Ukraina väed ründasid ööl vastu teisipäeva okupeeritud Luhanski oblastis asuvat Vene laskemoonaladu, kus kõlasid plahvatused, teatasid sõjasündmusi kajastavad ühismeediakanalid.

Ukraina seirekanali Exilenova+ andmetel kasutas Ukraina Hrustalnõi linna lähedal mitu tundi kestnud õhurünnakus ründedroone.

An attack by strike drones has been ongoing for several hours in the occupied Luhansk region. The Defence Forces have blown up an ammunition depot near the village of Khrustalnyi. Secondary detonations have been ongoing for over an hour. https://t.co/yEGTgrfsm7

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) October 26, 2026

Hrustalnõi on olnud Vene vägede ja nende käsilaste poolt okupeeritud alates 2014. aastast ning asub Luhanski linnast umbes 65 kilomeetrit edelas.

Ukraina väed ründavad regulaarselt sõjalisi sihtmärke sügaval Venemaa tagalas ja okupeeritud aladel, et kahandada Moskva võimekust sõda jätkata.

Sõltumatu Venemaa meediaväljaanne Astra teatas, et esmaspäeval sai Edela-Venemaal Voroneži linnas Ukraina droonirünnakus tõenäoliselt tabamuse kahesuguse kasutusega kaupu tootev keemiatehas. Väljaande teatel tabas droon Voronežis ka ärikeskust ning jätkuva droonirünnaku käigus teatati plahvatustest ja tulekahjudest üle kogu linna.

Ukraina demograafi sõnul väheneb iga sõjakuuga kojunaasjate arv

Ukraina demograafia ja elukvaliteedi uuringute instituudi direktor Ella Libanova ütles esmaspäeval, et iga sõjakuuga kahaneb nende välismaale läinud ukrainlaste arv, kes on valmis Ukrainasse naasma, kuna nad kohanevad eluga välismaal.

Praegu viibib välismaal umbes viis miljonit ukrainlast, kellest kolmandiku moodustavad lapsed ja teismelised.

"Eurostati andmetel oli 30. juuni seisuga Euroopa Liidu riikides ajutise kaitse all 4,4 miljonit ukrainlast. Veel umbes 600 000 inimest on teistes riikides väljaspool Euroopa Liitu. Need on eelkõige Kanada, Suurbritannia ja vähesel määral ka Moldova. See tähendab, et kokku on neid umbes viis miljonit," rääkis Libanova.

Teadlane lisas, et kolmandiku sellest arvust moodustavad alla 18-aastased lapsed ja noorukid ning vaid kuus protsenti on üle 65-aastased inimesed.

Demograafi sõnul võis 2022. aastal prognoosida, et täiemahulise sõja tõttu välismaale sunnitud ukrainlastest naaseb umbes 50 protsenti. Praegu võib tema hinnangul tinglikult arvestada sellega, et pärast sõja lõppu võib Ukrainasse tagasi pöörduda kolmandik.

Samas rõhutas Libanova, et iga sõjakuu mõjutab seda, kui paljud Ukraina kodanikud on valmis kodumaale naasma.

"Iga kuuga, mil sõda kestab, tuleb tagasi üha vähem ja vähem inimesi. Sest üha rohkem inimesi kohaneb seal ja samas siin on üha rohkem purustusi. Kui vaadata meie 20–64-aastaste naiste osakaalu, siis 70 protsenti neist naistest töötab välismaal. See on esimese laine migrantide kohta täiesti uskumatu näitaja. Seetõttu, kui naine juba töötab seal ning laps käib koolis, lasteaias, kolledžis või ülikoolis ja on keele selgeks saanud, siis tekivad Ukrainasse naasmisega probleemid," rääkis teadlane.

Demograaf ei välistanud, et pärast sõja lõppu ja meeste riigist lahkumise keelu tühistamist võib tekkida Ukrainast teine väljarändelaine.

"Mehed naasevad rindelt, kus neil oli korralik palk. Tsiviilsektoris ei paku neile aga keegi midagi ligilähedastki. Välismaal on aga ees naine, kes on end juba sisse seadnud, ja laps, kellel on väljavaated paremale tulevikule," selgitas Libanova.

Unian tõi välja, et Ukraina Teaduste Akadeemia demograafiainstituudi osakonnajuhataja Dmõtro Šušpanovi andmetel sündis 2026. aasta esimesel poolel Ukrainas vaid 73 000 last. Šušpanov märkis, et seda on 17 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Lisaks tõi Šušpanov välja, et nii kiiret sündimuse langust pole varasematel aastatel täheldatud. 

Samuti on varem kirjutatud, et Libanova sõnul kavatseb osa Ukraina põgenikke kodumaale naasta kartuses, et Euroopa Liidus tulevad võimule parempoolsed parteid, kes hakkavad ukrainlasi kohtlema viiendajärguliste inimestena.

Demograaf avaldas arvamust, et Ukraina valitsuse programmid kodanike tagasitoomiseks on informatiivse ja kommunikatiivse iseloomuga ning sisuliselt on see kõik, mida võimud praegu teha saavad. Ühtlasi arvas Libanova, et eurooplased on siiski ehk endiselt huvitatud Ukraina põgenikest, sest ettevõtetel napib tema sõnul tööjõudu.

ÜRO komisjon tunnistas rünnakud Ukraina energiataristule sõjakuriteoks

ÜRO sõltumatu uurimiskomisjon teatas esmaspäeval, et Venemaa paneb toime sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid, kui ründab Ukrainas tsiviiltaristut, mille seas on elutähtsad energiasüsteemid.

Vene väed on rünnanud Ukraina energiataristut alates sõja esimestest kuudest 2022. aastal, kuid eelmise talve alguses intensiivistati neid rünnakuid märkimisväärselt, mistõttu olid miljonid ukrainlased sunnitud oma kodudes pimeduses külmetama.

ÜRO sõltumatu rahvusvahelise Ukraina uurimiskomisjoni esmaspäeval avaldatud ja telekanali CNN edastatud uues raportis öeldakse, et rünnakud olid tahtlikud ning kooskõlas Venemaa riikliku poliitikaga jätta tsiviilelanikud ilma hädavajalikest energiaressurssidest ja põhjustada neile kannatusi.

"Nende rünnakute käsu andnud Vene komandörid teadsid, et sihikule võetud kütterajatised on tsiviilelanikkonnale hädavajalikud, eriti talvel," seisis ÜRO Peaassambleele esitatud raportis.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha ütles, et raport kinnitab seda, mida ukrainlased on juba aastaid läbi elanud.

"Venemaa süstemaatilised rünnakud tsiviilenergiataristu pihta on sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod," toonitas minister.

"Venemaa jättis sihilikult miljonid inimesed ilma elektrist, küttest ja veest, muutes külma ja pimeduse sõjarelvadeks," jätkas Sõbiha.

Meediakanal tõi välja, et Kiievi andmetel vähendasid Venemaa ulatuslikud drooni- ja raketirünnakud eelmisel talvel enim kannatanud piirkondades Ukraina soojuselektrijaamade võimsust 70 protsendi võrra. Olukorda süvendas äärmiselt külm talv, mille jooksul langes õhutemperatuur korduvalt 30 külmakraadini.

Märkimisväärne on see, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu lõi komisjoni vaid mõni päev pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Värskeimas raportis kirjeldab komisjon pikaajalise külma käes viibimise ränki tagajärgi Ukraina tsiviilelanikkonnale, märkides, et riigi meditsiiniasutused on registreerinud kodudes ja isegi haiglates madalatest temperatuuridest tingitud surmajuhtumeid.

ÜRO komisjoni raportis nimetatakse ka mitut kõrget Venemaa ametnikku, kes kannavad suurimat vastutust tegude eest, mida dokument määratleb sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegudena.

Raportis öeldakse, et Venemaa režiimi juht Vladimir Putin on teinud mitu avaldust käskude kohta rünnata Ukraina energiataristut.

Samuti väidetakse raportis, et viimaste aastate jooksul kogutud tõendid viitavad sellele, et nende rünnakute kavandamise ja juhtimise eest vastutasid Venemaa endine kaitseminister Sergei Šoigu ja tema mantlipärija Andrei Beloussov. Samuti kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov.

Artiklis tuletatakse meelde, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on varem andnud välja Putini, Šoigu ja Gerassimovi vahistamismäärused seoses kahtlustustega sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes.

"Külmade ilmade saabudes Ukrainasse on Venemaa teinud selgeks, et kavatseb oma naabri terroriseerimist jätkata," märkis raportit vahendanud väljaanne CNN.

Raportis mainitakse Venemaa kaitseministeeriumi augustikuist avaldust, milles teatati rünnakutest Ukraina energiataristule ja öeldi: "Talvel te külmute."

CNN tõi ühtlasi välja, et Ukrainal on õhutõrjerakettide terava puuduse tõttu üha raskem end nende ulatuslike rünnakute eest kaitsta.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on korduvalt pöördunud Kiievi lääneliitlaste poole palvega tarnida rohkem laskemoona ja rõhutanud peamise murekohana eelseisvat talve.

Zelenski ja Madise arutasid rahu saavutamist Ukrainas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski arutas esmaspäeval äsja valitud Eesti presidendi Ülle Madisega rahu saavutamise küsimust Ukrainas ja rõhutas Euroopa osalemise tähtsust rahuläbirääkimistel, edastas ukrainlaste uudisteagentuur Ukrinform.

"Vestlesin äsja valitud Eesti presidendiga. Õnnitlesin Ülle Madiset ametisse astumise puhul. Ukraina soovib Eesti rahvale alati vaid edu ja kõigi eesmärkide saavutamist," ütles Zelenski.

Riigipea avaldas Eestile tänu vajalike ja asjakohaste sõnumite eest.

"Eesti toetus kõigis valdkondades jätkub. Eesti jälgib samuti tähelepanelikult rahu saavutamisele suunatud diplomaatilisi jõupingutusi," sõnas riigipea.

Zelenski andis Madisele ülevaate Oslo läbirääkimiste üksikasjadest ning suhtlusest Ameerika poolega pärast nende kohtumist Venemaal.

"On kokkulepe pidada kolmepoolne kohtumine meeskondade tasemel juba novembris ning on oluline, et seda kohtumist edasi ei lükataks. Ukraina on valmis läbirääkimisteks igal ajal ja meie seisukoht on, et mida varem kõnelused algavad, siis seda parem. Loomulikult seisame sarnaselt Eestile ja teistele partneritele alati selle eest, et läbirääkimistel oleks esindatud ka Euroopa. Euroopal peab olema sõnaõigus kõigis formaatides, mis võivad tuua tegelikke lahendusi," rõhutas Zelenski.

Osapooled arutasid ka Venemaa rünnakute tagajärgi, mille seas eelkõige Ukraina energiasektorile ja raudteele.

"Venemaa püüab sihilikult hävitada meie vedureid ning seetõttu on igasugune toetus meie veeremi suurendamiseks suureks abiks," sõnas Ukraina president.

Madise teatas ühismeedias, et kinnitas Eesti igakülgset toetust Ukrainale.

Had a phone call with President @ZelenskyyUa, I reassured Estonia's firm support for #Ukraine and its people. We will keep helping Ukraine defend itself and join the #EU and #NATO. Ukraine's security is our security and as so we can't accept borders changed by force. https://t.co/uWhFG2FgHJ

— Ülle Madise (@YlleMadise) October 26, 2026