Herem: senised riigikaitse arengukava otsused tuleb üle vaadata

Kaitseminister Martin Herem ütles ERR-ile antud intervjuus, et järgmise 10 aasta riigikaitse arengukava vajab õhukaitse ja merekaitse valdkondades täiustamist ning muu hulgas peaks kaaluma raha leidmist kerghävitajate ostuks.
Riigikaitse arengukava viimane seis oli selline, et see oli jõudnud riigikantseleisse kinnitamiseks, aga te ikkagi leidsite sealt, et tuleb natuke ümber teha. On see nii?
Täpsemalt, ka kaitseväe juhataja on teinud oma täiendava sõjalise nõuande ja selle raames tuleks ka need senised otsused üle vaadata, et mida me suudame selle eest teha. Ja peamiselt puudutab see ikkagi nelja aastat. Me räägime siin nii merelistest võimetest kui ka õhukaitse mõttes asjadele üle vaatamisest.
Ma saan aru, et riigikantseleis oli riigikaitse arengukava üsna lõplikul kujul ja ootas seal paralleelselt riigi eelarvestrateegiaga (RES) heakskiitu. Ja nüüd teie ministriks saades, ka toetudes kaitseväe juhataja nõuandele, võtsite ta sisuliselt uuesti lahti ja nägite, et oleks vaja sinna asju lisada ja muuta?
Minu teada riigikaitse arengukava – 10-aastane – on antud kaitseministeeriumist välja juba kevadel, kui mitte varakevadel. Ja selle aja jooksul, selles samas õhukaitses on ikkagi toimunud mingid muudatused, mis hakkasid Ukraina sõjas peale juba eelmisel aastal, aga küllap siis tänaseks on pilt klaarim, milline see välja näeb. Juba sellepärast. Siin ei ole küsimus selles, et mina olen midagi üle vaadanud, vaid kaitsevägi tervikuna on saanud targemaks, ja mõned asjad on ka edasi arenenud Ukraina sõja näitel. Nii, et sellest tulenevalt on need muudatused.
Nii et Soome lahe laevateede lahtihoidmine ja õhukaitse täiendav hankimine – viimati te rääkisite kerghävitajate soetamise vajadusest.
Meie jaoks ei ole mitte Soome lahe laevateed, vaid mereteed läände tervikuna. Soome laht on siin selles suhtes isegi kõrvaline teema. Aga kindlasti ilma selle mereühenduseta me sureme väga kiiresti välja – 80 protsenti meie kaubavahetusest täna käib mööda merd, soomlastel ka. Nii et tervikuna me peame seda koos liitlastega vaatama, et igal ajahetkel need ühendused oleks meie käes.
Nüüd, mis puudutab õhukaitset ja õhk-õhk õhukaitset, ehk siis neid samu reaktiive, siis see, millega Venemaa on siin viimase aasta jooksul välja tulnud, on sisuliselt odavad tiibraketid, ehk siis reaktiivmootoriga droonid. Ja nende vastu üks tõhusaim vahend, mis kasutuses on, on lennukid, reaktiivlennukid. Kas me läheme seda teed, et hangime omale kergeid reaktiive nagu näiteks Hawk, L-39 või midagi taolist, või me vaatame hoopiski mehitamata reaktiivide poole? See on veel iseasi. Aga ma arvan küll, et me peaksime mõtlema, kuidas me oma õhk-õhk õhutõrjevõimekust ka mängu toome, nii-öelda. Aga ressursid on piiratud, ja siis tuleb vaadata, mille arvelt me seda kõike teeme.
Kas see kerghävitajate soetamine on teie hinnangul täiesti reaalne teema praegu? Te teete ettepaneku sinna riigikaitse arengukavasse see ikkagi lisada ja need rahalised vahendid leida?
Ma arvan, et see on reaalne. Aga see ei ole mitte ainult reaalne, see võib olla ka vajalik. Kuidas me muidu nende ohtude vastu saame? Aga selleks kõigepealt me peame ikkagi üle vaatama kogu selle muu õhutõrjepildi. Mida me seal tahame arendada, mis meil on ja kuidas need lennukid, ükskõik kui palju, sinna asetuvad? Ka ajahetkest: kujutame ette, et meil on täiemahuline sõda, siis millised on need lennuväljad või lennurajad, mida me selleks kasutada saame? Võib-olla meil ühel hetkel neid enam ei ole, siis tekib küsimus, kuskohast nad õhku tõusevad või kas me peame kasutama midagi muud, mingeid muid asukohte. Ja lõpuks siis, kui palju neid lennukeid peab olema, mis ajahetkel me neid kasutame ja kus nad tegutsema hakkavad. See kõik ei ole minu jaoks päris selge veel.
Millal kaitseväe juhataja täiendava sisendi tegi riigikaitse arengukavasse?
Ma arvan, et see oli mõni nädal tagasi, ma praegu peast ei oska öelda. Aga minu ministriks oleku ajal, ehk siis viimase kuu aja jooksul. Ja see on saadetud kaitseministrile, mitte riigikantseleile.
Ja mida tema soovitas? See on teie omavaheline jutt, või saate seda ka avaldada?
Eks sellest see reaktiivide teema tegelikult ka tuleb, vähemalt osaliselt. Aga see puudutas ka muid asju veel.
Ja nüüd, presidendi juures tegutsevas riigikaitsenõukogus ootab ees selline teiepoolne ettekanne, nagu ma aru saan?
Jah, riigikaitsenõukogus ma nendel teemadel räägin küll. Küll veel mitte ettepanekutena, vaid ma toon need teemad seal välja, millega me töötame. Aga et oleksid konkreetsed ettepanekud, selleks ma kindlasti valmis ei ole.
Millal need konkreetsed ettepanekud võiks tulla?
Ma isegi ei oska praegu öelda, aga selle aasta sees.
Toimetaja: Aleksander Krjukov









