Uus uuring arvutab 40-aastaste naiste personaalse rinnavähiriski

Eesti peaks olema esimene riik maailmas, kus geeniandmetele tuginedes hakatakse inimesi kutsuma sõeluuringutele. Järgmisel nädalal saavad kõik 40-aastased naised kutse geeniuuringutele, et teha kindlaks nende personaalne rinnavähirisk sõltumata sellest, kas nad on ravikindlustatud või mitte.
Seni on naisi rinnavähi sõeluuringule kutsutud pärast 50. sünnipäeva, kuid alates järgmisest nädalast saavad kutse kõik 40-aastased naised, et geeniandmete põhjal oleks võimalik arvutada välja iga naise rinnavähki haigestumise risk.
"Kui see risk on tavapärasest suurem - nende 40-aastaste naiste puhul samasugune nagu ülejäänud naistel on 50-aastaselt -, siis nende naiste puhul on põhjendatud sõeluuringusse varasem kaasamine. Mammograafiaga alustamine juba 40-aastaselt," sõnas Eesti geenivaramu biopanga labori juht Steven Smit.
Riski arvutamisel võetakse arvesse umbes 3000 geenivarianti. Küll aga ei hõlma uuring BRACA geenimutatsioone, mille tõttu 13 aastat tagasi näitleja Angelina Jolie otsustas haigestumise vältimiseks rinnad eemaldada.
"Need on perekondlikud vähivormid, mida hinnatakse eraldi analüüsidega vastavalt vajadusele, kui perekonnas on esinenud rinnavähki," lausus Smit.
40-aastaseid naisi on Eestis ligi 10 000 ning kutse saavad nii geenidoonorid kui ka need, kelle andmeid pole veel kogutud.
"Geenidoonori andmeid automaatselt ei kontrollita. Esimene samm on ikkagi minna terviseportaali ja seal teha oma tahteavaldus selleks, et neid andmeid on võimalik kasutusse tuua tervishoiusüsteemi," ütles tervisekassa ennetusteenuse juht Krista Kruuv-Käo.
Sama tahteavaldus tuleb täita ka neil naistel, kelle andmeid geenivaramus pole. Nemad saavad saatekirja laborisse vereproovi andmiseks. Tegelikult on olemas võimekus ka teiste raskete haiguste geeniriske hinnata, kuid tervisekassa ei pea seda mõistlikuks, sest riigil poleks võimekust nendega edasi tegeleda.
"Me analüüsime ka seda, kuidas me saaksime südameveresoonkonna haiguste puhul geneetilist riski kasutada selleks, et täpsemalt neid inimesi kaasata riski ennetusse, kellel need riskid on kõrgemad," lausus Kruuv-Käo.
Täna on geenivaramus olemas umbes viiendiku Eesti elanike andmed ning uusi geenidoonoreid juurde ei võeta.
"Geenivaramu oleks selleks küll igati valmis, aga hetkel ei ole selleks lihtsalt vajaminevat rahastust. Ka geenivaramu üldist rahastust on viimastel aastatel vähendatud," sõnas Smit.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"










