Kraft: millised on rünnakute motiivid, pole praegu teada
Esmaspäeval kaupluse külmaseadmeid tabanud küberrünnaku puhul pole praegu andmeid, et rünnakuks kasutati tehisaru, samuti pole teada rünnaku motiivid, ütles "Aktuaalses kaameras" riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse keskuse juht Mai Kraft.
Kas selles rünnakus on põhjust kahtlustada tehisaru?
Täna hommikul teavitas Selver riigi infosüsteemi ametit nende külmikute süsteemi tabanud küberrünnakutest ja hetkel meil ei ole teada, et tegemist oleks AI poolt põhjustatud ründega.
Tegemist on ju suure rünnakulainega, mida me oleme näinud üle kogu Euroopa. Mis seda rünnakut iseloomustab – kas oli lihtsalt nii-öelda juhuslik turvaauk, mida kasutatakse ära või on põhjust ikkagi kahtlustada mingisuguses pahatahtlikus suuremas plaanis?
Nende rünnakute põhipõhjus on see, et internetist paistavad välja turvanõrkustega seadmed, mida ründajad pahatahtlikult ära kasutavad. See, millised on nende rünnakute motiivid, on hetkel teadmata.
Kui palju kauplusi Eestis veel rünnatud on – jutt oli, et teadaolevalt vähemalt kahte kauplust on veel rünnatud?
Riigi infosüsteemi ametini on tänasel päeval jõudnud üks teavitus Selverilt, teistest intsidentidest me ei ole täna kuulnud.
Mis takistab tegelikult samasugust rünnakut korraldamast näiteks haigla või küttesüsteemi vastu?
Need rünnakud tehakse tõenäoliselt juhul, kui turvamata süsteemid paistavad internetist välja ja ettevõtted, asutused ei ole teinud pingutusi selleks, et enda küberturvalisuse taset tõsta.
Kui palju tegelikult haavatavaid seadmeid Eestis võrku ühendatud on – me ei räägi ju sadadest, pigem sadadest tuhandetest?
Kui me räägime konkreetselt külmikute juhtimissüsteemist, siis neid me oleme täna tuvastanud alla kümne. Kui me räägime natukene laiemalt, et kui palju üldse haavatavaid seadmeid Eesti küberruumis on, siis riigi infosüsteemi ameti andmetel neid on üle 30 000.
Millised rünnakud viimasel ajal veel meie infosüsteeme tabanud on?
Me näeme erinevat tüüpi küberrünnakuid, kõige sagedamini on tegemist teenustõkestusrünnakutega Eesti infosüsteemide vastu. Samas on endiselt levinud erinevad pettused, õngitsuskampaaniad ja lisaks sellele oleme täheldanud sellel suvel ka päris mitmeid intsidente veebilehtede kompromiteerimise osas.
Te räägite, et meil on üle 30 000 turvaauguga seadme. Mis valdkondades need on, millised sektorid Eestis on haavatavas olukorras?
See arv on kogu Eesti küberruumi kohta ja selle hulgas on nii eraisikuid kui ka ettevõtteid. Konkreetselt, millised sektorid need on, see on hetkel analüüsis.
Toimetaja: Marko Tooming










