President Trump võib otsustada viia Euroopast ära veel tuhandeid USA sõdureid või kärpida NATO rahastamist, püüdes kindlustada oma välispoliitilist pärandit, ütlesid diplomaadid Politicole.

Nende mure seisneb selles, et kui vahevalimiste tulemusel demokraatide kätte langev Kongress piirab Trumpi võimalusi ajada talle meelepärast sisepoliitikat, võib ta püüda USA relvajõudude ülemjuhatajana kindlustada oma pärandit välispoliitikas, kus tal on vabamad käed. Kolme diplomaadi sõnul võib see tähendada veel tuhandete USA sõdurite väljaviimist Euroopast.

"Tavaliselt kaasneb ametiaja lõpus olevate presidentidega nii pettumuse väljaelamine kui ka välispoliitiline avantürism," ütles üks Euroopa kaitsevaldkonna kõrge ametnik. NATO survestamine näib olevat Trumpi maailmavaate püsiv osa, lisas ta.

Valge Maja asepressisekretär Olivia Wales ütles Politicole, et president Trump on teinud NATO heaks rohkem kui keegi teine. Ta tõi esile Trumpi saavutused liitlaste kokkuleppe saavutamisel, mille järgi suurendatakse kaitsekulutusi 2035. aastaks viie protsendini SKP-st, USA sõjalise kohaloleku tugevdamisel Gröönimaal ning jõupingutustes lõpetada Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas.

Samas on Trum endiselt kindlal seisukohal, et USA NATO liitlased oleksid pidanud Iraani sõja ajal USA-le toeks olema, lisas Wales. "President ei lepi kunagi sellega, et lääneriigid oma allakäiku lihtsalt pealt vaatavad, ning jätkab meie huvide kaitsmist kodu- ja välismaal vabandusi otsimata," märkis ta.

Demokraatide laialdase ootuse kohaselt võidavad nad Esindajatekojas enamuse ning võivad saavutada enamuse ka Kongressi ülemkojas, Senatis. Samal ajal on Trumpi isiklik toetus langenud rekordiliselt madalale tasemele.

Need mured paigutuvad Atlandi-üleste pingete süvenemise taustale, kui USA lõpetas Ukrainale Starlinki satelliiditeenuste osutamise ning Trump tegi järeleandmisi Venemaa režiimi juhile Vladimir Putinile. USA täiendavad rünnakud NATO vastu annaksid alliansile uue hoobi ajal, mil Venemaa hoogustab oma sabotaažikampaaniat ja niinimetatud hübriidsõda kogu Euroopas.

"Ta võib olla väga vihane," ütles üks NATO diplomaat. Sellisel juhul on ta (Trump - toim.) väga karm, lisas ta

Väed, raha ja Ukraina

Mure keskmes on USA Euroopas paiknevate vägede ülevaatus, mis peaks valmima detsembriks. Kolme diplomaadi sõnul võib Trump, kui Kongress takistab tal sisepoliitilisi seadusi vastu võtmast, püüda vägede väljaviimist märkimisväärselt laiendada, et koondada enda taha liikumise MAGA toetajad.

Endine NATO pikaaegne pressiesindaja, praegu mõttekoja Royal United Services Institute teadur Oana Lungescu ütles, et president võib siduda USA sõjalise kohaloleku jätkumise Euroopas sellega, kas Euroopa nõustub USA toetatud rahuleppega Ukrainas.

"On oht, et kõiki neid küsimusi – USA vägede paiknemise ülevaatust, Ukrainat, Euroopa julgeolekukorraldust ja muud sellist – käsitletakse kuidagi Putini jaoks palju suurema kokkuleppe osana," ütles ta. "See loob Euroopa julgeoleku jaoks väga ohtliku olukorra."

Diplomaatide sõnul võib Trump otsustada ka kärpida USA panust NATO ühisesse rahastamisse, piirata NATO toetatud Ukraina relvahangete programmi PURL ning süvendada veelgi suhteid Venemaaga.

Vabariiklaste suur valimiskaotus võib kaasa tuua ka olulisi muudatusi USA kaitseministeeriumis, mõjutades seal kavandatavaid plaane.

Kaitseminister Pete Hegseth on muutunud Kongressis väga ebapopulaarseks, sest ta keeldub andmast seadusandjatele korrapäraseid ülevaateid Pentagoni eelarve ja sõjaliste operatsioonide kohta, eriti demokraatidele.

Hegsethi ebapopulaarsus on tekitanud spekulatsioone, et Trumpi suure valimiskaotuse järel võib minister ametist lahkuda. Üks põhjus on see, et demokraatide kontrolli all olev Kongress algataks Hegsethi suhtes uurimisi. Talle heidetakse ette kümnete kindralite ja admiralide ametist vabastamist ilma mõjuva põhjuseta ning Iraani sõja takerdumist.

Sellised kuulamised ja uurimised piiraksid Hegsethi ja tema meeskonna tegutsemisvabadust ning võiksid administratsiooni tõsiselt piinlikku olukorda panna.

Kui Hegseth tõepoolest ametist lahkub, kaasneks sellega Pentagonis üleminekuperiood, mis võib lükata USA vägede Euroopast väljaviimise otsused nädalate või kuude võrra edasi.

Teoreetiliselt piiraks demokraatide enamus nii Esindajatekojas kui ka Senatis Trumpi tegutsemisvabadust isegi välis- ja kaitsepoliitikas. USA seadusandlus näeb praegu ette, et Euroopas peab paiknema vähemalt 76 000 USA sõdurit.

Kuid mõttekoja Defense Priorities vanemteaduri Jennifer Kavanaghi sõnul on kaheldav, kas selline vägede arvu alampiir peaks õigusliku kontrolli vastu. Pealegi on Trump olnud valmis kohtuotsuseid eirama.

"Trumpi administratsioon on korduvalt eiranud Kongressi juhiseid rahaliste vahendite kasutamise kohta ning kulutanud raha tegevustele, mida seadusandlik võim pole heaks kiitnud," ütles Kavanagh.

Kui Trump otsustab vägede väljaviimist märkimisväärselt laiendada, on Euroopal tema sõnul kõige raskem asendada selliseid võimekusi nagu elektrooniline sõjapidamine, õhutõrjesüsteemid, luure- ja seiretoetus, õhus tankimine ning teatavat liiki logistiline tugi.

Mõned liitlased suhtuvad aga skeptilisemalt võimalusse, et Trump NATO-t tõsiselt kahjustab.

"Me oleme kogu aeg kuulnud spekulatsioone, et Trump võib NATO-st lahkuda, kuid seda pole seni juhtunud," ütles Montenegro kaitseminister Dragan Krapović Politicole. "Otsuse USA vägede arvu vähendamise kohta Euroopas teeb lõppkokkuvõttes Kongress," lisas ta.

Kuues väljaandega rääkinud NATO diplomaat ütles aga: "Suure tõenäosusega õnnestuvaid ennustusi saab teha siis, kui uuritav osapool langetab ratsionaalseid otsuseid. Ma ei usu, et praeguse USA presidendi puhul see nii on."

NATO ega USA kaitseministeerium ei vastanud POLITICO kommentaaripalvetele.