Kuigi ettevõtte üheksa kuu finantstulemused on juba tehtud muudatustega tugevad, siis sellest tulevikuks ei piisa, sest energiaturg on ebakindel ning kulud tuleb vastavusse viia ettevõtte teenimisvõimega ning muuta ettevõte tõhusamaks, ütles Eesti Energia juht Andrus Durejko, kelle sõnul on eesmärk vähendada järgmisel aastal kontserni püsikulusid 10 protsenti.

Seetõttu alustab Eesti Energia 5. novembril töötajate ja nende usaldusisikutega kollektiivse koondamise eelkonsultatsioone. Lõplikud numbrid selguvad pärast töötajate esindajatega peetavaid konsultatsioone, teatas ettevõte.

Esialgne koondamiskava puudutab kontsernis ligikaudu 10 protsenti ametikohtadest.

Kollektiivsete koondamistega on kavas vähendada Enefit Industrys, Enefit Poweris ja Eesti Energia AS-is kokku 390 ametikohta. Ametikohti vähendavad ka Enefit OÜ ja Elektrilevi.

Muudatused puudutavad eelkõige tootmise tugivaldkondade mittekriitilisi ametikohti ning kontserni kesksetes üksustes põhitegevust toetavaid ametikohti. Samuti ei puuduta kavandatavad ümberkorraldused õlitööstuse ega elektrijaamade operaatoreid.

Durejko täpsustas hiljem, et koondamine puudutab eelkõige ametikohti tugistruktuurides.

"Me ei taha puudutada nii-öelda põhitöö osas olevaid inimesi, see on see, kus me säilitame fookuse, aga kõik tugistruktuurid, tugiteenused nende kriitiliste ametikohtade toetamiseks, see on see, kus me tekitame efektiivsust. /.../ Turundus ka kindlasti, aga kaevanduses on meil väga palju transpordiga seotud asju, vaatame remondipersonali. Meil on väga suured remondikulud ja seal vaatame efektiivistamise üle. Samuti on meil kontsernis IT, mida me efektiivistame, kõik toetavad tegevused on täna läbivaatuse all," lausus ta.

Eesti Energia kontsernis töötab praegu umbes 4400 inimest. Kuivõrd ainuüksi Ida-Virumaal töötab umbes 3000 inimest, tähendab see, et maakonnast kaob ligikaudu 300 töökohta. Uusi investeeringuid, mis Ida-Virumaale uusi töökohti looks, Eesti Energial praegu plaanis pole.

Tütarettevõtetest puudutab koondamine ka 2200 töötajaga Enefit Industryt, kus on palju tugipersonali. "Enefit Industrys on kaevandus, kogu transport, meil on raudteeharu, meil on logistika, meil on veod. Seal on väga palju tegevusi. Õlitehaste remontimine, töös hoidmine, sellega on seotud meil väga palju personali," lausus Durejko.

"Me teeme täna tegevusi, mida me saame ka majast väljast sisse osta. Ma nimetasin enne remondipersonali ja neid kõike me vaatame," ütles ta.

Rahas on püsikulude vähendamise soov 30 kuni 35 miljonit eurot. Aastase tööjõukulud on kontsernil umbes 200 miljonit eurot ehk kümneprotsendise kärpega väheneksid tööjõukulud 20 miljonit.

"Aga see (kulude kärpimine) ei tule ainult töötajatest, see tuleb ümberkorraldusest, tugilepingutest, kõikidest teistest asjadest lisaks, aga inimesed on selle asjaga seotud," nentis Durejko.

Konsulteerimisprotsess kestab 15 päeva. 23. novembril teatab Eesti Energia lõplikud koondamismahud, inimesed saavad teavituse ning aasta lõpuks on see protsess läbi, ütles Durejko.

Uued tootmisvõimsused ja langev elektrihind kasvatavad püsikulusid

Durejko sõnul on Eesti Energiale lisandunud uusi tootmisvõimsusi taastuvenergias, lisaks on täisvõimsusel tööle hakanud uus õlitehas. Uue õlitehase koguinvesteering ulatus 400 miljoni euroni ning see suurinvesteering annab tunda, selgus Durejko jutust.

"See (uute tootmisvõimsuste tulek) tõstab meie püsikulude taset ja me peame suutma efektiivselt hoida oma kulutaset, et säilitada konkurentsivõime, millest üks on siis investeerimisjärgu reiting, et meie intressikulud ei läheks ülesse," lausus ta.

"Oleme suurte varadega ettevõtte ja meid väga palju mõjutavad laenukulud. Muudatused on üks osa tegevuskavast, mis hõlmab lisaks tööjõukulude vähendamisele ka muude püsikulude vähendamist ja töökorralduse muudatusi. Neid oleme teinud jooksvalt, aga tegelikult me ei saa neid teha ilma inimesi puudutamata," lisas ta.

Ettevõtte tegevust on liiga palju mõjutanud kõikuvad energiahinnad ning see ei tohiks nii olla, märkis Durejko, kelle sõnul on kõikuvad, kuid aastate võrdluses siiski langevad elektrihinnad üks põhjuseid, miks kulusid tuleb kärpida.

"Põhiline surve tuleb ikkagi tulevikuhindade prognoosist, mida me näeme täna. Sõltumata sellest, et täna on kallid elektrihinnad. Meile see lühiaegne kõrge elektri hind meie protsessidele kahjuks ei piisa, me peame olema tugevamad turul, muidu me kukume turult välja. Kogu struktuur energiaturul on nii palju muutunud, see sunnib meid minema efektiivsemaks," lausus Durejko.

"Õli hind näiteks ühe päevaga 15 protsenti langenud, sellised on meile väga suured mõjud ja meie tegevus ei tohi olla nii palju mõjutatud sellistest hindadest, mis praegu on, nii et see on see üks põhjus, miks me selle (kulude kärpe) ette oleme võtnud," ütles ta.

Kasum kasvas aastaga 36 protsenti

Eesti Energia avaldas neljapäeval üheksa kuu majandusnäitajad. Eesti Energia kontserni üheksa kuu müügitulu kasvas aastaga 12 protsenti, ulatudes 1,33 miljardi euroni. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) suurenes seitse protsenti 235 miljoni euroni, ning puhaskasum 36 protsenti 42 miljoni euroni.

Kolmanda kvartali müügitulu kasvas aastaga 38 protsenti, ulatudes 389 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) suurenes 60 miljoni euroni ning puhaskasum oli ligi kaks miljonit eurot.

Kolmandas kvartalis tootis kontsern 480 gigavatt-tundi taastuvelektrit, mida on 30 protsenti rohkem kui aasta varem. Taastuvatest allikatest pärines 71 protsenti elektritoodangust. Tuuleparkide toodang suurenes 27 protsenti, ulatudes 392 gigavatt-tundi.

Kui mullu teenis näiteks Enefit Power, millele kuuluvad Ida-Virumaal asuvad fossiilelektrijaamad, mitukümmend miljonit eurot kahjumit, siis tänavu, kui elektritarbijale rakendus saartalitlustasu, millega kaetakse vanade elektrijaamade reservis hoidmine, on oodata, et ettevõte lõpetab aasta kasumiga. Enefit Industry tulem sõltub näiteks sellest, kas õlitehaste varade väärtust hinnatakse sarnaselt mullusega alla või mitte, selgus neljapäevasel pressikonverentsil.

Narvas Balti elektrijaama territooriumil alustati uue, 100-megavatise gaasielektrijaama ehitust. Kiiresti käivitatav ja paindlik jaam aitab katta elektrisüsteemi sagedusreservide vajadust, toetab varustuskindlust ning saab töötamise ajal anda jääksoojust Narva soojusvõrku, märkis Eesti Energia.

Jaam valmib plaani kohaselt 2028. aastal ning hankelepingu maksumus on ligikaudu 100 miljonit eurot. Uus gaasielektrijaam on võimeline tarnima Narva soojusvõrku kuni 85 megavatti soojust.

Vedelkütuste tootmismaht kolmandas kvartalis oli 133 000 tonni, mida on aastases võrdluses 91 000 tonni rohkem. Tootmismahu suurenemist toetas Enefit 140 tehase stabiilsem töö ning Enefit 280-2 tehase tootmise käivitumine ja kavandatud tootmisvõimsuse saavutamine, märkis ettevõte.

Lukjanova: isegi kümne inimese kaotamine on regioonile kriitiline

Kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu esimees Marina Lukjanova sõnas, et juba kümne inimese töökaotus on regioonile kriitiline.

"Te teate väga hästi meie regiooni. See on tööstuspiirkond, mis seisab nende inimeste najal ja kui me täna hakkame jälle tööstust koondama, siis kaotame lisaks neile 330-le veel vähemalt vähemalt 300 inimest, kes teenindavad tööstust. Seda on väga raske vastu võtta ja arv on väga suur," ütles Lukjanova.

Narva linnavolinik Aleksei Jevgrafovi (Keskerakond) sõnul ootab Ida-Virumaad katastroof.

"Kui me räägime sellest, et koondatakse ligi 300 inimest... See tähendab seda, et kahju saavad umbes 1000 inimest, sest nende koondatud inimeste taga on teised firmad, kes teenindavad Eesti Energiat, on peresid. Muidugi me peame rääkima praegu, ma pigem ütleksin katastroofist, mis ootab Ida-Virumaad," lausus Narva linnavolinik Aleksei Jevgrafov (Keskerakond).

"Iga koondamine on raske, selge see. Samas võib öelda, et tegelikult töötute arv on umbes 1000 võrra väiksem kui aasta tagasi Ida-Virumaal ja töökohti on ka siin veidi alla 600 saada - nendest töötlevas tööstuses 19 protsenti. Loodame, et me saame need inimesed ikkagi tööturule tagasi aidata üsna kiiresti. See meie eesmärk on," sõnas töötukassa Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk.