Tõnu Väät: üheksa Aasia pakki kümnest maksavad tolli mujal kui Eestis

Kui tahame, et järgmine logistikakeskus tuleks Eestisse, siis peame Euroopa nõuded üle võtma ilma omapoolsete lisadeta, kirjutab Tõnu Väät.
Novembrist maksab iga Aasiast tellitud pakk rohkem, kuid uus tollimaks ja käitlustasu tõid päevavalgele midagi olulisemat kui pakile lisandunud paar eurot, nimelt üle 90 protsendi pakkidest, mida eestlased väljastpoolt Euroopa Liitu tellivad, ei jõua Eestisse otse, vaid liiguvad läbi teiste riikide ladude ja deklareeritakse seal.
Eesti ostja maksab iga kaubakategooria pealt kolm eurot tollimaksu ja lisaks kaks eurot käitlustasu. Kui kaup jõuab esmalt mõnda teise riiki, ei saa sentigi tollimaksu see riik, kus ost sooritati. Maksust 25 protsenti läheb riigile, kus pakk deklareeritakse, ja 75 protsenti Euroopa Liidule. Näiteks kui pakk deklareeritakse Poolas, siis ei jää Eestile sellest midagi.
Summad ei ole väikesed, eestlased ostsid eelmisel aastal e-poodidest kaupa 5,8 miljardi euro eest, 35 protsenti ehk ligi kahe miljardi euro eest väljastpoolt Euroopa Liitu. Täpset maksutulu kaotust ei tea veel keegi, kuid selge on see, et raha läheb meist mööda.
Kaup läheb Eestist mööda osalt geograafia tõttu, kuna oleme väike turg Euroopa serval, aga see ei ole kogu tõde. Aasia ettevõtted rajavad ladusid Poola, Saksamaale ja Leetu ka seetõttu, et seal on lihtsam ja odavam äri ajada. Mitu neist riikidest võtab Brüsseli määrused üle teadlikult miinimumnõuete tasemel ega lisa omalt poolt midagi. Käibemaks ja teised kaubanduse maksud on neis madalamad kui meil. Ja nad ütlevad investoritele valjult, et nende juures tasub äri ajada.
Eesti lisab seevastu Euroopa reeglitele oma nõudeid ja maksustame kaubandust kõrgemalt kui naabrid. Transiidiriigina me investorile atraktiivsed ei paista.
Hiinas asutatud kiirmoe e-kaubandusettevõte Shein teatas hiljuti, et laiendab oma logistikakeskust Poolas ja töötajaid on seal plaani järgi üle 10 000. Ettevõte põhjendab Euroopa laovõrgu rajamist kiirema tarnega, mõnel turul jõuab laokaup kliendini 48 tunniga ja selle teeb võimalikuks Poola taristu.
Mida tähendaks väikesele Eestile murdosagi sellest? Tuhanded töökohad, uued hooned ja seadmed ning nende pealt makstud maksud kaaluksid saamata jääva tollitulu mitmekordselt üles. Kokku räägime sadadest miljonitest eurodest.
Kui tahame, et järgmine logistikakeskus tuleks Eestisse, siis peame Euroopa nõuded üle võtma ilma omapoolsete lisadeta ja hakkama investoreid ise aktiivselt Eestisse kutsuma.
Toimetaja: Kaupo Meiel




