Haridusministeerium tahab teha koolides kättesaadavamaks võru, setu, mulgi ja teiste murdekeelte õppimise ning valminud eelnõu kohaselt võib õpilane asendada B-võõrkeele tunnid piirkondliku eesti keele erikuju õppimisega.

Eelnõu näeb ette, et kui oma piirkonna keelt tahab õppida vähemalt kümme last, on vanematel õigus seda koolilt taotleda.

Õpilasesinduste liidus tekitavad aga mitmed eelnõu punktid küsimusi. Liidu juhatuse esimees Karl Erik Kirss saatis haridusminister Kristina Kallasele kirja, kus märkis, et toetab eesmärki noorte seas murdekeele kasutamist arendada ning positiivne on ka õpilastele antav võimalus valida piirkondlik keelekuju B-võõrkeeleks, kuid murdeõpe ei tohi toimuda õpilaste vaba aja ja heaolu arvelt.

Liit on korduvalt juhtinud tähelepanu riiklike õppekavade suurele mahule, mis mõjutab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist, aga kui murdekeele õppeks lisandub tunniplaani veel üks tund, võib see liidu hinnangul murde väärtustamise asemel õpilastes selle vastu hoopis trotsi tekitada.

Lisaks eeldab muudatus lisaraha ja koolidel, kus niigi on raske õpetajaid tööle saada, võib olla keeruline pädevaid murdekeele õpetajaid leida.

"Kui riik paneb koolile kohustuse lapsevanemate soovi korral piirkondlikku keelekuju õpetada, peab riik tagama ka vastavate õpetajate olemasolu. Käesolev eelnõu ei tohi lisanduda pikka nimekirja haridusreformidest, mille eesmärk on küll üllas, kuid mille rakendamine pole korralikult läbi mõeldud ja vajalikud ressursid puuduvad," tõdes Kirss.

Ühtlasi pole õpilasesindused rahul eelnõus kirjeldatud korraga, kus murdekeele õpetamise kohustus tekib koolile siis, kui kümme lapsevanemat on selleks soovi avaldanud. Kirss märkis, et Eestis on mitmeid alla 20 õpilasega kool ja tihti asuvad just need ajaloolistel piirkondliku murde kõnelemise aladel, näiteks väikesaartel.

"Väga väikeste koolide puhul võib 10 lapsevanema sooviavalduse nõue jääda liiga jäigaks, sest kui juba paar lapsevanemat seda ei soovi, jäävad võimalusest ilma ka soovi avaldanud, sest kümmet sooviavaldust ei saada kokku," tõi ta välja.

Selle mure saaks Kirsi sõnul lahendada nii, et väikeste koolide puhul kümne soovija nõuet ei rakendataks ja selle võiks asendada õpilaste osakaaluga. Lisaks peaks riik panustama suuremates keskustes murrete õpetamisele.

Liit põhjendas, et näiteks paljud Kihnu noored liiguvad õppima Pärnusse või Setumaa noored Tartusse ning on tähtis, et neil kodukandist ära kolides side omakandi kultuuriga ei katkeks.

Koolijuhid eelistaksid murrete õpetamist valikainena

Eesti koolijuhtide ühendus leiab, et murdekeele ja paikkonna kultuuri õpe võiks olla pigem valikaine või huviharidus, milleks tehakse kogukondlik kokkulepe, ilma et seda peaks põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega paika panema.

Koolijuhtide hinnangul võiks jätkuda senine praktika, et koolile pandud õppega seonduvad ülesanded kehtestataks riiklikus õppekavas, sest kui õppetööd hakkavad reguleerima mitmed õigusaktid, seab see surve alla õpilase koormuse, koolide töökorralduse ja rahastamise.

"Võib juhtuda, et erinevate aktide korral kaob tervikpilt ning hilisemas töös võivad ilmneda raskused, mida oleks saanud vältida," põhjendas koolijuhtide ühenduse juhatuse aseesimees Karin Lukk.

Samuti ei pea koolijuhid heaks tavaks, kui õpilaste kohustuslik koormus kasvab ühe valdkondliku eesmärgi tõttu. Kui riik peab vajalikuks murdekeelt ja kohalikku kultuuri õpetada, tuleb ka kaaluda, millist senist õpilase koormust vähendada või siis käsitleda seda huviharidusena.

Koolijuhid juhtisid tähelepanu, et eelnõus sisaldub kaks vastukäivat lauset. Esmalt on kirjas, et murdekeele õpetamiseks on koolil õigus nädala suurimat õppekoormust ühe tunni võrra suurendada. Teisalt märgib eelnõu, et murdekeele õpe ei too kaasa lisanduvat õppekoormust.

Ka jääb eelnõust arusaamatuks, kas mõnede õpilaste taotlus toob kaasa kohustusliku õppe kõigile selle kooli õpilastele.

Koolijuhid ütlevad, et seadus peaks toetama kogukonna kokkuleppeid, mitte nägema ette õpilase ja vanema ultimatiivset nõuet koolipidajale. Lisaks tekitab eelnõu nende sõnul küsimuse, et kui alg- või põhikoolis on kokku lepitud murdekeele õpetamise, siis mida toob see kaasa järgmisele haridustasemele.

Keelenõukogu: seletuskirjas peaks ka rahastamise välja tooma

Sarnast muret väljendas ka Eesti keelenõukogu, kelle sõnul vajab piirkondlike keelekujude õpe haridussüsteemis senisest tugevamat tuge, kuid vajab selgitamist, kuidas saavad teise võõrkeelena murdekeelt õppinud põhikoolilõpetajad gümnaasiumis keeleõpet jätkata.

"Kui gümnaasiumi võõrkeeleõpe eeldab varasemat keeleoskust, võivad need õpilased sattuda raskustesse. Enne muudatuse rakendamist tuleb läbi mõelda, kuidas võimaldada neil alustada teise võõrkeele õppimist algtasemelt ning vältida nende sattumist ebasoodsamasse olukorda gümnaasiumisse vastuvõtul ja õpingute jätkamisel," ütles keelenõukogu esimees Birute Klaas.

Ka peab olema teada, kes täiendavat võõrkeeleõpet vajadusel korraldab ja rahastab ning see ei tohi sõltuda konkreetse kooli ja pere võimalustest.

Ühtlasi tõi keelenõukogu välja, et piirkonnakeele õpetamiseks on vaja pädevaid õpetajaid, õppevara ja metoodilist tuge ning selle rahastamine ja korraldamine peaks olema lahti kirjutatud ka eelnõu seletuskirjas.

Seega tuleks seletuskirja täiendada analüüsiga, kuidas B-võõrkeele asendamine mõjutab õpilaste edasist haridusteed ning täpsustada ka teisi küsimusi tekitavaid kohti.

Praegu pakub murdekeele õpet haridusministeeriumi andmetel umbes 15-20 Eesti üldhariduskooli ja valdavalt on tegu väikeste maakoolidega.

Muudatus puudutab eelkõige võru, setu, mulgi, tartu, saare, kihnu, muhu, hiiu, kodavere, kuusalu, lüganuse ja jõhvi keelekuju ajaloolistel aladel asuvaid koole. Neis piirkondades on ligikaudu 155 põhikooli.

Eelnõu järgi laieneb kohustus üksnes koolidele, mis asuvad ajalooliselt väljakujunenud eesti keele piirkondliku eripära piirkonnas.