Pool aastat tagasi, kevadel, kajastas ERR, kuidas valitsus plaanis luua miljarditesse eurodesse küündivate suurinvesteeringute toetamiseks eraldi käendusmeetme. Selle abil oleks saanud rajada nii uusi meretuuleparke, vesisalvesti kui ka tuumajaama.

Erkki Raasuke ja Anne Sulling koostasid seejärel aga uuringu, millest selgus, et riiklikust käendamisest selliste suurinvesteeringute Eestisse meelitamiseks ei piisa.

Kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga sõnas nüüd, et enam riik mingit eraldiseisvat käendusmeedet tuumajaamale välja ei tööta. Tõsi, see ei ole samas ka välistatud.

"Ainult käendusmeetmele keskendumisest oleme liikunud edasi, sest vahepeal on selgunud, et ainult käendusmeetmest selliste projektide puhul ei piisa. Suure tõenäosusega on mistahes sellise rohkem kui miljardilise projekti puhul vaja rätsepalahendust," ütles Uiga.

Fermi Energia juht Kalev Kallemets rääkis, et Euroopa Liidu õiguse järgi saab ainuke hinnagarantii mehhanism tuumajaamale olla kahepoolne hinnavahemehhanism. See tähendab lühidalt kindlat kokkuleppehinda. Kui elektri turuhind langeb kokkulepitust allapoole, maksab riik tootjale vahe kinni. Kui aga elekter on turul kallim, maksab tootja teenitud lisatulu riigile ehk Eleringile tagasi.

Milline see kokkuleppehind võiks olla, on Kallemetsa sõnul liiga vara hinnata.

"Selle aasta elektri hind kujuneb tõenäoliselt kuskil 90 eurot kanti aasta lõpuks megavatt-tunnist. Ja umbes sinnakanti, sõltuvalt kapitalihinnast, on ka väikereaktori ligikaudne tootmise omahind. See sõltub kapitalihinnast ja intressimääradest päris oluliselt," sõnas ta.

Jaanus Uiga ütles, et tõenäoliselt ei piisagi tuumajaama rahastamiseks ühest meetmest, pigem peaks see olema meetmete kombinatsioon. Milline meetmete kombinatsioon on parim, see on veel aga lahtine.

Uiga nentis, et kui Soome välja jätta, siis ei ole tegelikult näiteid teistest riikidest, kes oleks tuumajaama rahastanud ilma hinnavahemehhanismita.

"Teised riigid on ikkagi võtmas riigiabi luba erinevate meetmete kombinatsioonis, on see siis kombinatsioon laenust, laenukäendusest, hinnavahelepingust või omakapitalist. Suure tõenäosusega tuleb need meetmed ja nende kombinatsioonid läbi käia. See, kas Eestile on see meede jõukohane või millistel tingimustel on jõukohane, tuleb veel välja selgitada," sõnas Uiga.

Kalev Kallemets ütles, et tõenäoliselt jääksid selle hinnavahemehhanismi täpsemad tingimused järgmisele valitsusele välja töötamiseks. Olgugi, et konkreetne riigiabiloa otsus võib tulla hiljem.