Kui Eesti Muuseumiühing rahandusministeeriumist rahastuse kohta aru päris, vastas minister Jürgen Ligi, et valitsus on riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia 2027–2030 koostamisel pidanud tegema keerulisi valikuid valdkondade vajaduste ning riigi rahaliste võimaluste vahel ning muuseumide pärandihoidlatele raha ei jätku.

Samas märkis Ligi, et kultuurivaldkonnas on mitmes teises küsimuses rahastust siiski suurendatud. "Kultuuriranitsa rahastust suurendatakse 2027. aastast 1,5 miljoni euro võrra ning meetme kogumaht kasvab kolme miljoni euroni aastas," kirjeldas minister.

Ligi lisas ka, et tulevast aastast suureneb kultuuritöötajate ja treenerite palgafond kolme protsendi võrra, milleks on ette nähtud täiendavalt 2,9 miljonit eurot aastas.

Ühtlasi ütles Ligi, et Põhja- ja Lõuna-Eesti pärandihoidlate vajaduste juurde tuleb tulevikus tagasi tulla või otsida alternatiivseid lahendusi. "Pärandihoidlate rajamine on suuremahuline ja pikaajaline investeering," märkis ta.

Samas nentis Ligi ERR-ile, et pärandihoidlatele raha andmine pole tema kui rahandusministri teema ja et eelarvepiiranguid järgivad valdkonna ministrid omal valikul ja võimalusil. "Nende nimekiri, kes raha ei saa, on otsatu," sõnas Ligi.

Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Liina Jänes märkis kommentaariks, et ministeerium läheb pärandihoidlate arendamise plaaniga edasi. "Kavandame pärandihoidlate investeeringut jätkuvalt tavapärases riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessis," sõnas ta.

Peeter Mauer: esialgu vajasime kaheks aastaks 2,5 miljonit

Muinsuskaitseameti pärandihoidlate rajamise projektijuht Peeter Mauer selgitas ERR-ile, et Põhja-Eesti hoidla ehituse ja arenduse kogumaksumuseks on planeeritud umbes 39,3 miljonit eurot, mis jaguneks mitme aasta peale.

Praeguses etapis taotleti kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest eelkõige projekteerimise ja ettevalmistustööde alustamiseks vajalikku summat. See on esimese kahe aasta peale ca 2,5 miljonit eurot.

Maueri sõnul käib riigieelarve strateegia otsustamine kahes etapis: kõigepealt otsustatakse projekteerimise alustamine ning alles hiljem, täpsustatud eelarvega, ehitamine.

Kuigi praegune vastus oli eitav, ei jäeta jonni, vaid jätkatakse taotlemist järgmistel aastatel. Nii nagu on seda tehtud viimased kuus-seitse aastat, ütles Mauer.

"Eitav otsus ei tähenda, et nüüd on asi järgmiseks neljaks aastaks surnud. Riigieelarve strateegia otsuseid tehakse igal aastal. See tähendab seda, et kui me sel aastal riigieelarvest otsusega raha ei saa, esitame järgmisel kevadel kultuuriministeeriumi kaudu taotluse uuesti riigieelarve strateegia järgmisesse perioodi," sõnas Mauer.

Hoidlapuudus puudutab teravalt mitmeid mäluasutusi.

Maueri sõnul on tõsises hoidlapuuduses näiteks Tallinna kesklinnas asuvad muuseumid, nagu Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum, Kumu (kus on ruumi vaja skulptuurikogule) ja meremuuseum.

Lõuna-Eestis on olukord osaliselt leebem tänu Eesti Rahva Muuseumile, kuid paremaid hoiutingimusi vajaksid näiteks Eesti Spordimuuseum Tartus ning kaugemad muuseumid Võrus ja Viljandis.

Väikesed hoidlad ei tule ühishoidlatest odavam

Minister Ligi viidatud alternatiivide kohta märkis Mauer, et erinevaid lahendusi on küll arutatud, kuid amortiseerunud ruumide remontimine või paljude väikeste hoidlate rajamine ei tule odavam ega taga nipsust vajalikku energiatõhusust ja säilitustingimusi.

Samuti on militaarsektoriga konsulteerides leitud, et ühtne hoidla on kultuuripärandi hoidmiseks rahuajal kõige otstarbekam lahendus, ja kui kriisitase läheb kõrgeks, siis jagatakse asjad laiali.

"Ühishoidlani ei ole ju jõutud lihtsalt nii, et kellelgi tuli nipsust meelde ühishoidla teha. See on ikkagi kalkuleeritud, et see on kõige mõistlikum ja ratsionaalsem lahendus. Juba tänasel päeval praktiseerivad Tallinna muuseumid koos rahvusraamatukoguga väga halbades tingimustes sellist ühishoidlat," lausus Mauer.

Mauer nentis ka, et praegusel hetkel on kultuuriministeeriumi töö tulemusena õnnestunud saada Euroopa toetusraha, et ehitada välja üks väike hoidla Hiiumaale, mis oli samuti suures ühishoidlate plaanis olemas.

"Seal on küll oma Hiiumaa koefitsient juures, meretagune asi. Aga kümme väikest ei tule summaliselt odavam kui üks suur," lausus Mauer.

Pärandihoidlate rahastamine on praeguseks peatatud ning täpsema teabe ja edasise kavandamise eest vastutab kultuuriministeerium.

Pärandihoidlaid on planeeritud juba pikalt. Tallinna muuseumide pärandihoidlat hakati kavandama juba 2004, üleriigilisi pärandihoidlaid aga 2016. 2018. aastal kiitis toonane valitsus plaani heaks ning tegemist väärivaks. Sellest ajast on muuseumivaldkonnal olnud põhjendatud ootus, et ühishoidlad ka rajatakse.