Oliver Laas: filosoofia automatiseerimisest
Sokrates tüütas inimesi turul, et konventsionaalseid teadmisi kahtluse alla seada. Hegeli dialektikat saab vaadata teistsuguse maailma mõistmise viisina. Miks ei võiks suured keelemudelid mõlemat teha, küsib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.
OpenAI pani 6. oktoobril GitHubi 722 käsikirja, mille kirjutas selle uus mudel. Väidetavalt lahendas mudel hulga avatud probleeme matemaatikas. Osa matemaatikuid pidasid seda ajalooliseks hetkeks, teised ühe distsipliini hävitamiseks.
Johanna Ross kirjutas mõni aeg tagasi "teadusartikli kujulistest objektidest." Temast lähtudes saab öelda, et TI juba juba toodab "filosoofia tunnustega tekste". Aga kas see saaks filosoofilisi probleeme ka sisuliselt lahendada?
Louis Vervoort leiab hiljuti ilmunud raamatus, et saaks küll. Ta võtab traditsiooniliste "suurte" asemel ette "väiksemad" probleemid; elu mõtte asemel põhjuslikkuse ja vaba tahtega seotud küsimused.
Filosoofilisi probleeme püstitatakse sageli küsimuste vormis. Thomas Nagel kirjutab, et filosoofilised küsimused on inimmõistusele mõistatuslikud. "Mis on elu mõte?" on küsimus inimelu eesmärgi, kvaliteedi ja tähenduse kohta. "Mis on põhjuslikkus?" on küsimus ühe abstraktse mõiste adekvaatse tähenduse kohta. Neile pealtnäha lihtsatele küsimustele on üllatavalt keeruline vastata.
Vervoort leiab, et filosoofia ülesanne on selliste probleemide lahendamine. Selleks tuleb alustada olemasolevate lahenduste kaardistamisest. Järgmiseks tuleks leida kooskõlaline teooria, mis lahendaks võimalikult palju teineteisega seotud probleeme. Näiteks tuleks leida põhjuslikkuse käsitlus, mis on kooskõlas nii meie argiste ja teaduslike arusaamadega kui ka intuitsiooniga, et inimesed vastutavad oma vabalt valitud tegude eest. Sest kui maailmas on kõik põhjuslikult determineeritud, siis tundub, et keegi ei saa oma tegusid vabalt valida ega nende eest vastutada.
Vervoorti hinnangul teevad suured keelemudelid kaardistamise tööd juba väga hästi. Ta ennustab, et tulevikus suudavad need ära teha aina suurema osa kooskõlaliste teooriate loomisest. See tähendaks, et filosoofid oleksid peagi matemaatikutega sarnases olukorras.
Ajalooliselt perspektiivilt on probleemide lahendamine vaid osa filosoofiast. Samavõrd oluline on olnud nende tekitamine ja maailma mõistmise viiside loomine. Sokrates tüütas inimesi turul, et konventsionaalseid teadmisi kahtluse alla seada. Hegeli dialektikat saab vaadata teistsuguse maailma mõistmise viisina.
Miks ei võiks suured keelemudelid mõlemat teha? Treeningandmete piires võivadki. Lahtine küsimus on, kas tulemuseks oleks midagi, mida treeningandmetest tuletada ei saa? Näiteks mõnele uuele filosoofia koolkonnale või traditsioonile aluse panemine.
Suured keelemudelid võivad toota hulgaliselt uusi küsimusi. Millised neist on filosoofilised sõltub inimeste hinnangust. Mõnikord on need hinnangud seotud meie eksistentsiaalse situatsiooniga. Näiteks tundub, et elu mõtte küsimus painab sisuliselt ennekõike meiesuguseid, kehalisi ja surelikke olendeid.
Vähemalt osadel puhkudel võib vastuse veenvust mõjutada allika liik. Kui ChatGPT kirjutab, et elu mõtteks on nauding, siis see on treeningandmetest õpitud mustritest lähtuv sõnade jada. Kui sama kirjutab Epikuros, siis on selle aluseks mulle sarnase olendi tunnetatud elukogemus. Suurem sarnasus Epikurosega annab lootust, et tema lahendus aitab ka mul praktikas inimesena õnnelikult elada.
Aga kui vastus on küsija jaoks rahuldav, siis mis vahet sel on, kellelt või millelt see pärineb? Me otsime nii filosoofias kui ka teaduses lisaks lahendustele ka mõistmist. Jessica Hullmann kirjutab, et mõistmine ei ole lahendustest eristatav. Esiteks aitab mõistmine seostada uued lahendused olemasoleva teadmisega. Teiseks ei ole mõistmiseta vastutust, sest kui keegi ei mõista, kuidas näiteks TI leitud vähiravim töötab, siis pole ka kellegi poole pöörduda, kui sellega midagi valesti läheb.
Siinsed spekulatsioonid on asjatud, kui filosoofilistel probleemidel polegi lahendusi. Jätkuv uurimistöö aitab lihtsalt erinevaid positsioone ja nende nõrkusi paremini mõista. TI võib selle töö erinevaid etappe muuta, kuid ei lahenda lõplikult midagi. See tähendaks, et tuleviku filosoofid – olgu nad inimesed, TI-d või inimese-TI tiimid – seisaksid silmitsi sisuliselt selle sama lõhkise künaga, mida juba vanad kreeklased nõutult vahtisid.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel




