Eesti toetab Rwandasse väljasaatmiskeskuse rajamist, kuid ise sinna ei panusta

Viis Euroopa Liidu liikmesriiki plaanivad rajada Rwandasse väljasaatmiskeskuse, kuhu saaks edaspidi saata inimesi, kellel puudub puudub seaduslik alus Euroopas viibimiseks. Tegemist on katseprojektiga, mille ideed Eesti toetab, kuid ise projektis praegu ei osale.
Kavandatava projekti järgi rajatakse Aafrika keskosas asuvasse Rwandasse väljasaatmiskeskus. Sinna saab saata inimesi, kelle kõik võimalused on ammendunud, et vaidlustada Euroopast väljasaatmist.
Esialgse plaani järgi võiks juba järgmise aasta algusest saata keskusesse umbes 100 inimest. Projekti veavad Saksamaa, Austria, Kreeka, Taani ja Holland, kelle esindajad kohtusid esmaspäeval Viinis.
Austria liidukantsler Christian Stocker ütles, et lepe Rwandaga avab uusi võimalusi.
"Euroopa Liidus varjupaigataotlejad, kelle taotlused on lõplikult tagasi lükatud, suunatakse edaspidi nendesse tagasisaatmiskeskustesse. Me tahame migrantide smugeldajad ilma jätta nende ebainimlikust ärimudelist ja seeläbi ära hoida surmajuhtumeid Vahemerel ja teistel eluohtlikel rändeteedel. Kolmandaks soovime vähendada koormust meie vastuvõtuvõimekusele, mis on viimastel aastatel rändevoogude tõttu olnud tohutu surve all," ütles Stocker.
Väljasaatmiskeskuses saavad rändajad omakorda otsustada, kas pöörduvad tagasi kodumaale, jäävad Rwandasse elama või siirduvad riiki, kus neil on õigus viibida. Selliste keskuste rajamist on toetanud rohkem kui pooled liikmesriigid, sealhulgas ka Eesti, ütles siseministeeriumi piirivalve- ja rändeosakonna juhataja Janek Mägi.
"Siseminister ja välisminister on korduvalt nendele ühispöördumistele andnud oma allkirja, millega on Euroopa Liitu palutud muuta õigust ja võtta vastu meetmeid selliselt, et tagasisaatmiskeskusi oleks üldse võimalik luua. Selle tulemusena ongi uus tagasisaatmise määruses loodud selline võimalus keskuste loomiseks väljaspool EL-i. Me ei saa öelda, et meil oleks seal väga tugevat kohtupraktikat taga, aga põhimõtteliselt on see teadlikult tehtud ja õigust on vastavalt sellele kohandatud," rääkis Mägi.
Mägi lisas, et Eesti on olnud ka kavandatava väljasaatmiskeskuse töörühmas algusest peale. Küll aga ei osale Eesti praegu Rwanda katseprojektis, sest inimeste tagasisaatmine on meil võrreldes muu Euroopaga suhteliselt edukas. Lisaks liiguvad väljasaadetud Eestist praegu enamjaolt ida poole.
"Keda me välja saadame, siis need numbrid igal aastal jäävad alla saja. Nendest sajast me võime öelda, et peaaegu kõik suudame välja saata, mõni üksik on selline, kellega tekib probleeme. Kui me võrdleme seal ülejäänud Euroopa statistikaga, siis meie statistika on üle kolme korra kõrgem kui ülejäänud Euroopal. Aga otseloomulikult me näeme selles perspektiivi, sest tagasisaadetavate rahvused ja keerukus ajas ainult suureneb ja see on üks võimalus, kuidas siis tegelikult survet Eestile vähendada ja tagasisaatmisi edukalt täide viia," selgitas Mägi.
Katseprojektiga on seega võimalik igal hetkel liituda. Praegu rahastavad projekti viis eestvedajariiki. Esiti pole teada, kui palju projekt maksma läheb. Taani peaminister Mette Frederiksen avaldas lootust, et sellise keskuse loomine saadab ka hoiatava sõnumi.
"Sõnum, mida me edastame, on see, et Euroopa Liitu ei saa enam ebaseaduslikult siseneda ja arvata, et võib lihtsalt siia jääda. Ma arvan, et see sõnum hoiab paljusid inimesi tagasi ning paneb tuhandeid inimesi enne Euroopasse teekonna alustamist oma otsust põhjalikult kaaluma," ütles Frederiksen.
Mägi sõnul on tulevikuvaade aga see, et seesuguse keskuse rajamist oleks võimalik rahastada EL-i vahenditest. Algatust on kritiseerinud inimõigusorganisatsioonid ja mõned poliitikud.
Suurbritannia loobus oma plaanist saata varjupaigataotlejad Rwandasse pärast seda, kui riigi ülemkohus tunnistas selle 2023. aastal ebaseaduslikuks.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









