Taani on koos Austria, Kreeka, Saksamaa ja Hollandiga uurinud võimalusi selliste rändekeskuste rajamiseks.

"Mis puutub tagasisaatmiskeskustesse, siis töö edeneb väga hästi," ütles Taani siseminister Morten Bødskov ajakirjanikele.

"Me liigume õiges suunas," ütles minister täpsemaid üksikasju avaldamata.

Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt ütles, et käivad esialgsed kõnelused, kuid keeldus ütlemast, millised riigid on kaasatud. Ta lisas, et vaja on teha rohkem tööd, et tagada kokkuleppe vastupidavus võimalikele kohtuasjadele.

Kõnelused Luksemburgis toimuvad ajal, mil rändevastased erakonnad on kogu blokis populaarsust kogumas, mida tõendab parempopulistide edu eelmisel kuul Saksamaal.

Toetajate sõnul võivad tagasisaatmiskeskused – mis toimiksid kas väljasaadetute lõppsihtkohana või transiidikeskustena – hõlbustada repatrieerimist ning heidutada potentsiaalseid migrante.

Kuid kriitikud seavad nende tõhususe kahtluse alla, viidates raskustele, mis on tabanud teisi sarnaseid projekte.

Suurbritannia loobus kavast saata migrandid Rwandasse, samas kui Itaalia hallatavad rändekeskused Albaanias on seisnud silmitsi juriidiliste probleemide ja vähese kasutusega.