Energiahindade kiire tõus sunnib Euroopa Liitu kliimapoliitikas tegema muutusi. Viimane näide on metaanimääruse edasi lükkaimine

"Metaan on palju tugevam kasvuhoonegaas kui süsihappegaas, sellepärast peame sellega võitlema. Aga meil on raskusi selle määruse rakendamisel, mis puudutavad just importi," ütles Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Dan Jorgensen.

See määrus sunniks Euroopa Liitu maagaasi ja naftat tarnivaid ettevõtteid õhku paisatud metaani kogust jälgima ja tõendama nii nagu peavad seda tegema Euroopa Liidu ettevõtted. Kriitikud aga hoiatavad, et see tooks hinnatõusu ja ohu, et gaasitarne lepingud jäävad sõlmimata kui ettevõtted kardavad, et nad ei täida enam uuest aastast Euroopa Liidu seadusi.

"Talve, mis näeb praegu raske välja, lähenedes tahame lahendada kõik need ebakindluse põhjused, mis me suudame. Sellepärast on minu juurde paljud
liikmesriigid selle murega tulnud," lisas Jorgensen.

Edasilükkamine nõuab aga ka Euroopa Parlamendi heakskiitu. Osad riigid on ka mures, et see annab võimaluse kogu seadus taas avada ja edasi lükkamine muutub kärpimiseks.

"Hispaania nägemus on selge. Me ei taha metaanimäärust taas avada, me ei taha seda edasi lükata. Me peame pakkuma selgust ja kindlat sõnumit kliimasoojenemise teemal. Me peame tegutsema," ütles Hispaania ökoloogilise ülemineku minister Sara Aagesen.

Dublinis kohtunud ministrid arutasid ka USA presidendi Donald Trumpi sõnu, et ta kaalub 90-päevast diislikütuse ekspordikeeldu.

"Ma olen väga hästi kursis sellega, mida on avalikult öeldud. Aga kui rääkida USA administratsiooni lähedaste inimestega, ei tundu see keeld nagu midagi, mis juhtub," ütles Iiri energeetikaminister Darragh O´Brien.