"GTA VI" võib muuta, kuidas videomängudest räägitakse

Selle nädala üks olulisemaid uudiseid on videomängu "GTA VI" ilmumine. Esimesed on juba puldi haaranud ja võib-olla on nad selleks liiga noored. Selles valguses on kohane küsida, kas videomängud kuuluvad laiemasse kultuuridiskussiooni või peame me neid endiselt millekski veidi madalamaks.
Videomängud on selgelt individuaalne meelelahutus, millest liiga tihti avalikkuse ees ei räägita. Seeläbi võib tänaseni tunduda paljude jaoks uskumatu, et ka tuntud ja kõrgelt haritud inimesed võivad veeta aega mängides. Ka Eesti läbi aegade edukaima videomängu "Disco Elysiumi" juures tegutsenud Jim Ashilevi ütles, et ühelt kultuurselt inimesel oodatakse, et kohvilauas räägitaks omavahel mõnest värskelt loetud romaanist või välismaalt saadud ooperielamusest.
Ashilevi sõnul võib tunduda kohatu öelda, et ta ei jõudnudki nädalavahetusel eriti lugeda, vaid mängis diivanil Playstation viit. "See tundub murettekitav ülestunnistus ja paneb nii mõnegi inimese küsima, mis juhtus," selgitas ta.
Meediapildis ei osata läheneda videomängudele
Ka Eesti ajakirjanduses ning meediapildis ei osata videomängudele läheneda, parimal juhul saavad need kajastusi valdkondlikes portaalides, blogides ja taskuhäälingutes, kuid kultuurikülgedel näeme neid küllalt harva. Paljuski ka mänguuuringutele keskendunud teadlane Oliver Laas näeb, et vaikselt oleme vähemalt Eestis liikumas paremuse poole.
"Siin on oma roll "Disco Elysiumil", Eesti on ka mingis mõttes kaardil, aga kahtlustan, et mingi roll on ka põlvkonnavahetusel," sedastas Laas. Ta lisas, et statistika järgi on paljud mängurid liginemas keskeale. "See on sama põlvkond, kes kasvas üles esimeste Eestis kättesaadavate konsoolidega ja kahtlustan, et see põlvkond jääb mängima hõbedaste aastateni välja," nentis ta. Laas ütles, et huvitav on näha, mida pealtulevad Z- ja Alfa-generatsioon teevad.
Globaalses mõttes ei ole enam mingit põhjust kahelda, et videomängutööstus mängiks olulist rolli nii kultuuri- kui ka majandusmootorina, mida näitavad juba ka terve rida värskelt ilmunud "GTA VI" purustatud rekordeid. Huvitava fenomenina peetakse aga videomänge endiselt põhiliselt meeste valdkonnaks. Kultuuriajakirjanik Merit Maarits näeb, et viimastel aastatel on ka selles osas positiivseid trende näha.
"See tabuteema tuleb puudulikust laiemast arusaamast, mille hulgas on ka väide, et videomängudes on ainult seks, vägivald ja kuritegevus," sõnas Maarits. Ta lisas, et ka "GTA" on aidanud sellele kaasa. Siiski nentis ta, et kasvõi "GTA" on loobunud prostituutidest, seega nad on teinud samme tervema peegelduse suunas.
"GTA VI" olemasolu on keeruline vältida
Teekonnal selle suunas, et videomängudest saaks osa avalikust diskussioonist, teeb just "GTA VI" väga suure töö ära. Selle mängu olemasolu ja mõju on keeruline vältida ka nendel, kes ei taha midagi videomängust kuulda.
Ashilevi nentis, et veel kümmekond aastat tagasi oleks tundunud imelik rääkida "Aktuaalses kaameras" "GTA VI-st". "Miks pöörata sellele selg, kui saaksime hoopis uudishimulikult otsa vaadata ja mõelda, mida see räägib kultuuri, popkultuuri ja majanduse omavahelisest seosest aastal 2026," arutles ta.
Ashilevi nentis, et see on sündmus, mida hakatakse ka hiljem uurima, et mõista, mis täpselt juhtus 21. sajandi esimese neljandi lõpus, kui tuli välja tuli "GTA VI". Lisaks hakatakse tema sõnul uurima, kuidas see muutis kogu popkultuurimaastikut.
Toimetaja: Merilin Leetna










