Väliminister Urmas Paeti sõnul annab UNESCO juhtorganis aktiivselt kaasarääkimine võimaluse Eestile ka maailmas laiemalt füüsilist ja vaimset kultuuripärandit väärtustada ning kaitsta.

Eesti alalise esindaja UNESCO juures suursaadik Marten Koka sõnul on täitevkogu liikmeks olemine Eestile suur vastutus. "Pöörame täitevkogu liikmena kindlasti tähelepanu Eesti jaoks olulistele teemadele nagu internetivabadus, maailmapärandi kaitse ja haridusküsimused," märkis Kokk.

Eesti kandideeris UNESCO täitevkogu koosseisu aastateks 2014-15 esimest korda. Täitevkogu on UNESCO roteeruva liikmesusega juhtorgan, kuhu kuulub korraga 58 liikmesriiki ja mille koosseisu valivad UNESCO liikmesriigid peakonverentsi plenaaristungil.

Eesti sai UNESCO liikmeks 14. oktoobril 1991. aastal. UNESCO maailmapärandi nimekirjas on alates 1997. aastast Tallinna vanalinn ja alates 2005. aastast kümne riigi koostöös esitatud Struve meridiaanikaare säilinud rajatised. 2009. aasta juulis kanti UNESCO maailmamälu programmi Balti keti sündmused. Vaimse kultuuripärandi nimekirja on kantud Seto leelolaulud, Eesti, Läti ja Leedu laulu- ning tantsupidude traditsioon ja Kihnu kultuuriruum.