Allkirjakogumist Võidu kompleksi ümberkujundamiseks on peetud vastuseks nõudmisele anda vene keelele Lätis teise riigikeele staatus, kuid mitte ainult. Ligi 80 meetri kõrgune Võidu monument püstitati Riiga alles 1985. aastal. Kunagi on see väljak sümboliseerinud hoopis üht teist võitu - Vabadussõjas Läti armee saavutatud võitu Bermondt-Avalovi vägede üle, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kas Võidu kompleks ei peaks tähendama hoopis seda sündmust, mitte ülistama Nõukogu Liidu võitu, küsivad allkirjakogujad internetikeskkonnas Manabalss ehk Minu hääl. Võidu pargi ümberkujundamise poolt on ka paljud rahvuslastest poliitikud.

"Eesmärk on taastada sõdadevahelisel ajal Daugava teisele kaldale kavandatud Võidu väljaku arhitektuurilahendus. Sinna oli kavandatud staadion, Läti vabadusvõitlejate mälestusmärk ja veel mitu objekti, mis parki sobiks," rääkis seimi liige Janis Dombrava.

Läti kultuurimälestiste kaitse inspektsioon asub eestlastelegi hästi teada Kolme Venna hoonekompleksis Riia vanalinnas. Siin kuuleme, et Võidu pargi teema on kohaliku omavalitsuse ehk Riia linna otsustada.

"Kultuurimälestisena Võidu monument riikliku kaitse alla ei kuulu. Seal pole ka ehitusmälestiste kaitse piirkonda. Nii et samba tulevik on Riia linnavalitsuse otsustada. Meie ekspertide arvates ei vasta kompleksi kunstiline tase nõuetele, mis võimaldaks seda praegu kaitstavate mälestiste hulka arvata," ütles Läti kultuurimälestiste kaitse inspektsiooni asejuhataja Janis Asaris.

Paljude riialaste jaoks on sama ümbrus püha koht

Võidu kompleksi pole kedagi maetud ja see asub Riia kesklinnast ka pisut kaugemal, Daugava teisel kaldal.

Riia linnapea Nils Ušakovs on lubanud, et Võidu sammast maha ei võeta. Paljude riialaste jaoks on see kujunenud nii pühaks kohaks kui ka vaba aja veetmise paigaks, sest selle ausamba ümber on suur puhkeala.

Sinna ei koguneta ainult 9. mail. Tamara seisatub samba juures tihti, sest tema lähedaste ja tuttavate seas on palju neid, kelle saatust on Suur Isamaasõda mõjutanud.

"See on ju rumalus! Kuidas seda saab ümber nimetada või muud taolist teha? Las mälestusmärk seisab sellisena, nagu praegu on. See on ju püha paik. Võidupüha ja Riia vabastamise päeva tuleme ikka siia tähistama," lausus ta.

Seimi kuuluvad Rahvuslaste Ühenduse liikmed ütlevad, et eesmärk pole sammas maha võtta, vaid algatada arutelu Võidu kompleksi tuleviku kohta, arvestades ka kaugemat ajalugu, kui 1985. aasta, mil see sammas valmis.

"Allkirjakogumise eesmärk pole olnud monumendi mahavõtmine. Eesmärk on ajalooline planeering taastada. Peaks uue pilguga vaatama, kuidas see kõik kokku sobib. Võib-olla on mingi väike võimalus, et Võidu monument mingil kaasaegsel kujul kuhugi sobib, aga võib-olla ka mitte," ütles Janis Dombrava.

Võidu sammas on praegu ka korralikult tähistamata. Samas on Lätil sõlmitud Venemaaga sotsiaalse kaitse leping, mille järgi on Lätil kohustus mälestustähiseid väärikalt hoida.

"Põhjaliku arutelu käigus tuleks otsustada, kas monumenti saab kuidagi täiustada või peab mujale viima. Võib-olla tuleks lisada sinna info, mis peegeldaks Läti saatust Teise maailmasõja ajal. Osa autoreid - nii skulptoreid kui ka arhitekte - on ju veel elus," nentis kultuurimälestiste kaitse inspektsiooni asejuhataja Janis Asaris.

Homme saab Läti 95aastaseks. Viimasel ajal on tundmatud vandaalid rüvetanud mitut lätlastele olulist mälestustähist. Arutelud sammaste üle viivad erinevate arusaamadeni võitudest, võitjaist ja kaotajaist.