Kahetsusväärselt toetutakse eelnõu seletuskirjas seaduse muudatuste põhjendamisel mitme aasta vanusele statistikale ning jäetakse mainimata fakt, et alates 2010. aastast on Eesti metsade aastane raiemaht oluliselt suurenenud, ütles ELF-i juhatuse esimees Silvia Lotman.

Tema sõnul jäeti seaduseelnõust välja pea kõik keskkonnaühenduste ettepanekud, mis aitaksid ohustatud metsaliike tõhusamalt kaitsta. "Eesti metsades säilinud loodusväärtusi ei oska riik veel piisavalt väärtustada. Puidust saadav tulu ei saa olla metsa väärtuse hindamise ainsaks kriteeriumiks," märkis Lotman.

ELF-i metsaekspert Indrek Sell ütles, et metsanduse arengukavas planeeritavad raiemahud ei ole jätkusuutlikud. "Kui vanade metsade osakaal langeb, siis selle taastumiseks kulub aastakümneid - raiutud vana metsa asemele rajatud kuusekultuur või sinna kasvav paju- ja lepavõsa ei paku elupaiku põlismetsaliikidele," märkis Sell.

Keskkonnaministeeriumi tellitud tänavune uuring näitab, et jätkusuutlik aastane raiemaht oleks maksimaalselt 8,4 miljonit tihumeetrit aastas, mis tagaks püsiva raiemahu ka järgmisteks aastateks.

ELF tõdes,et Eesti aastane raiemaht on viimasel kolmel aastal ületanud 10 miljoni tihumeetri piiri ning sellise raiemahu korral ammendub kiiresti  metsa tagavara. Lisaks hakkab uuringu andmetel üle 8,4 miljoni tihumeetri raie korral Eesti metsade puidu ja selles seotud süsiniku tagavara kahanema ning metsamaad muutuvad seeläbi suureks CO2 emissiooni allikaks.

Septembris avaldatud keskkonnaõiguse keskuse juriidiline analüüs metsa majandamisega seotud piirangutest näitab samuti, et Eesti metsade tulevik ei ole jätkusuutlik.

Metsaseaduses aastatel 1998-2013 tehtud muudatuste analüüsist ilmneb, et Eesti on viimastel aastatel liikunud järjest aktiivsema metsade majandamise ning samaaegselt kaitsemeetmete nõrgenemise suunas.

ELF-i kinnitusel on uue metsaseadusega kaasnevad muudatused  ühekülgsed, leevendades piiranguid ja võimaldades raiemahtude suurendamist, ent ei paku lahendusi metsade elurikkuse säilitamise parandamiseks.