Kasupered pidasid Hiiumaal Tahkunas suvekooli, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tänavu aasta ema tiitli pälvinud Malle Kobini käest on kõige paslikum uurida, kuidas üldse saab perest kasupere, sest Kobini peres on elanud kaksteist kasulast.

Kobin teab rääkida, mis on riigil korraldamata, mis ülekorraldatud või mis lausa ebaõiglane. Näiteks peab pere enne kasulapse saamist läbima koolituse, mis on mõistetav ja vajalik, kuid siis tuleb ootamatu vastulöök.

"Noor kasupere, koolitatud kasupere on käinud lastekodudest uurimas ja küsimas ja kus iganes. Ja kogu aeg põrkavad selle vastu, et ei ole lapsi, ei saa anda lapsi. Samas meil ajakirjanduses käib ju läbi, et lastekodud on lapsi täis," selgitas ta.

Kobini sõnul mõtlevad lastekodud välja põhjusi, et lapsi mitte peredesse anda, sest nad kaotaks seetõttu palju raha. Lastekodud toimivad pearahasüsteemi järgi ehk mida vähem lapsi, seda vähem raha. Töötajad on aga lepingu alusel tööl ja neid laste arvu kõikumise järgi vabastada või uuesti tööle võtta niisama lihtsalt ei saaks.

"Tegelikult peaks ikkagi riik pidama üleval lastekodu majad ja maksma nende kasvatajate palgad," sõnas Kobin.

Laste suhtes oleks inimlikum, kui lapsed elaks kasuperes. Seal elav laps saab riigilt toetust 192 eurot kuus 19-aastaseks saamisel jooksva õppeaasta lõpuni. Lastekodulapse pealt maksab riik aga lastekodule 700 eurot kuus. Vahe on rohkem kui kolmekordne.

"Ja lastekodulapsel on võimalik seda pearaha saada kuni magistriõpingute lõpuni nominaalajal. Siit ongi see küsimus, et Eesti riik ei kohtle oma lapsi võrdselt," lausus Kobin

Eestis on umbes 300 kasuperet, aga neid võiks olla rohkem, kui lastekodude tegevus ei sõltuks pearahasüsteemist, leidis Aasta Ema 2013.

Lapsendada soovijaid on palju

Sigrid Petoffer, kes on ise aastaid lastekodus töötanud ning juhib nüüd mittetulundusühingut Oma Pere, ütles, et lapsendada soovjaid on Eestis palju - 300 kuni 400 peret.

Kuna enamasti soovitakse lapsendada väikelast, siis selliseid lapsi pole palju. Tema ei usu, et lastekodude pearahasüsteem võiks takistada laste kasuperre võtmist.

"Üksikuid juhtumeid ikka võib olla, kus võib-olla ei aidata kaasa sellele, et laps võiks perekonda minna või on mingid arusaamatused, aga lastekodu iseenesest ei saa last kinni hoida," rääkis Petoffer. "Lapse eest vastutab ja otsustab eestkostja - kohalik omavalitsus, kes lapse sinna paigutas. Lastekodu siis ainult hooldab. Otsused võetakse vastu koos eestkostjaga," märkis ta.

Tsahkna: asenduspere toetus võiks olla suurem

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna ütles, et rahas, mida makstakse ühe lapse pealt kasuperele ja ühe lapse pealt lastekodule ehk asenuskodule ongi suur erinevus - lastekodud tuleb ehitada, seal on tööl spetsialistid.

"Aga ma olen selles suhtes nõus, et asenduspere toetus võiks olla suurem," tunnistas Tsahkna.

"Ja milles on praegu suured vajakajäämised, on tugiteenustes, mis sellele asendusperele peaks osutama, sest lapsed, kes on jäänud üksinda, nende psühholoogiline abistamine, nende sotsiaalsesse ellu tagasi toomine on väga keeruline ja praegu ma näen, et neid asendusperesid ei toetata piisavalt spetsialistude abiga," jätkas ta.

Tsahkna ütles, et selline reform on kavas juba tuleval aastal. Selle aasta sügisel peaks valitsus saatma parlamenti uue lastekaitseseaduse. Tsahkna sõnul on uue seadusega kavas asutada 4 riiklikku kompetentsikeskust, mis koostöös omavalitsustega hakkavad abistama tugiteenustega nii asendus- ehk lastekodusid ja asendusperesid.