Väljastpoolt esmapilgul õitsev ja hoolitsetud, püsib filmis Joosep Tootsi elukohana kujutatud rehetare püsti vaid tugede najal. Talu noorperemees Ott Rätsep ütles ERRi raadiouudistele, et palk on pehkinud. Talule sai saatuslikuks kolhoosiaeg. Iseseisvuse taaastamise järel talu tagasi saanud omanikud on olnud hädas muinsuskaitsenõuetega, mis ei luba talus omal käel või litsenseerimata ehitusmehel remonti teha.

Talu vanaperemees Tõnis Rätsep rääkis, et tema perekond oleks suutnud omal jõul paju ära teha, kui nad poles muinsuskaitse ameti poolt nö kahvlisse võetud".

Ametkonna Põlvamaa vaneminspektor Viktor Lõhmus rõhutas, et renoveerimisel ei tohi külamehi kasutada, kuna praktika näitab, et nad ei oska sealseid väärtusi hinnata ja võivad mõne väärtusliku detaili minema visata. "Kui me kergekäeliselt kõike muudame, siis ei jää autentset hoonet üldse järele," ütles Lõhmus.

Samas on pererahva jaoks muinsuskaitse nõuete ja projektide rägastikus kaduma läinud nende esivanemate kodu. Talu perenaine Krista Rätsep kurtis, et see on olnud perele hingeliselt raske ja nüüd pöördus pere nii Kanepi valla kultuurirahva kui pärandiaasta saadikute poole sooviga see tuntud sümbol hävimisest päästa.

Kultuuripärandi aasta saadik Ivo Linna rõhutas, et kuna tegu on Liivimaa vanima hoonega, siis see peaks olema ühiskonna asi talule õlg alla panna.

Ott Rätsep kutsus kõiki üles talult "kargud" eemaldama, et see oleks ka saja aasta pärast alles.

Viktor Lõhmus avaldas lootust, et tuleval aastal koostatakse rehitare renoveerimisprojekt. Praeguse seisuga on sellest säilitamiskõlbulik 2/3.