Põhiseaduskomisjon on poliitilise reklaami defineerimise osas eri meelt

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Riigikogu põhiseaduskomisjoni istung Postimees/Scanpix
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed on poliitilise reklaami definitsiooni seadusesse viimise osas eri arvamustel. Komisjoni esimehe Rait Maruste hinnangul tekitaks see ainult vaidlusi.
"See on väga keerukas, kui mitte võimatu ja see ei lahenda neid probleeme, mida loodetakse, et lahendab," ütles Maruste ERR-i uudisteportaalile.

Maruste sõnul otsustasid komisjoni liikmed üksmeelselt esmaspäeval toimunud istungil, et poliitilise reklaami definitsiooni seadusesse viimine tekitaks ainult vaidlusi ja erinevaid tõlgendusi.

"Kui erakond on poliitiline organisatsioon, siis iga tema tegevus on poliitiline tegevus. Kuidas poliitiline reklaam eristada poliitilisest muust tegevusest," küsis Maruste.

Marustega nõustus Keskerakonna esindaja põhiseaduskomisjonis Priit Toobal, kelle sõnul võib igasugune definitsioon tekitada rohkem
küsimusi kui lahendada olukorda.

"Kui vaadata kõikvõimalikke valimistega seotud piiranguid ja keeldusid, siis Eestis on neid ikka liiga palju. Pahatihti võib tekkida olukord, kus liigne reguleerimine mitte ei lahenda probleemi, vaid hoopis toob endaga rohkem segadust kaasa," rääkis Toobal. Toobali arvates peaks erakondade rahastamise järelevalve komisjon pakkuma põhiseaduskomisjonile välja omapoolse sõnastuse.

Samuti esmaspäevasel istungil osalenud sotsiaaldemokraat Indrek Saar ütles, et üksmeelset otsust selles küsimuses ei sündinud. "Rait Maruste kommentaari justkui komisjon olevat leidnud üksmeelselt, et poliitilise reklaami defineerimine seaduses ei ole võimalik lugesin meediast hämmeldusega ja kavatsen järgmisel istungil selle vastu protesteerida. Usun, et ma ei ole ainus," lausus Saar.

Sama meelt on ka Isamaa ja Res Publica Liidu liige Andres Herkel, kes ei nõustu seisukohaga, et poliitilist reklaami ei saa määratleda. "See arusaam on nihilistlik ja
sellest, et seda polegi püütud teha, on tingitud ka praegune olukord alates K-kohukestest ja lõpetades Priit Kutseri plakatitega," rääkis Herkel.

"Ma loodan, et põhiseaduskomisjon ei ole seda otsustanud ja on valmis seda arutama. Vajadusel olen valmis ka ise sellekohase eelnõu esitama," sõnas Herkel.

Demokraatide ühenduse liige Deniss Boroditš arvab, et teema on probleemne, ent tunnistab, et on ka ise poliitilise reklaami definitsiooni sõnastusega hätta jäänud. Samas loodab, et selles on võimalik siiski kokku leppida.

"Ma ei usu, et see teema on ära unustatud ja kui tekivad ideed ja ettepanekud, peaks komisjon kindlasti need arutlusele võtma," lausus Boroditš.

Põhiseaduskomisjoni järgmine istung toimub 7. oktoobril ja siis üritatakse tõenäoliselt kokku leppida selles, milline saab olema ametlik vastus erakondade rahastamise järelevalve komisjonile.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon saatis septembris põhiseaduskomisjonile ettepaneku võtta arutlusele poliitilise reklaami täpne defineerimine seaduses.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: