Uus jahiseadus kütab kirgi ka pärast vastuvõtmist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR
Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue jahiseaduse, mis küttis oma viieaastase valmimisperioodi jooksul palju kirgi ning tekitas paksu verd, kuid ka pärast uue seaduse vastuvõtmist on nii jahimehed kui ka metsaomanikud rahulolematud.
Suure-Jaani valla metsaomanik Olavi Udam oli üks nendest suuromanikest, kes kutsus möödunud aasta jaanipäeva eel metsaomanikke üles keelustama oma maal jahipidamine, et suurendada maaomanike mõju riigi ja jahindusorganisatsioonidega peetavatel uue jahiseaduse läbirääkimistel, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Uus jahiseadus on kindlasti selge edasiminek võrreldes seni kehtinud olukorraga, aga küllap see on lihtsalt üks samm pikal teel, küllap me mõne aja pärast tuleme tagasi selle sama teema juurde," märkis Udam.

Tema hinnangul oli viimane aeg lõpetada olukord, kus laetud tulirelvaga isik võis maaomanikult luba küsimata tema maal viibida. Uus seadus kohustab jahiseltse ja maaomanikke seadma sisse lepingulised suhted, mis tingimustel eraomaniku maal jahti peetakse.

Türi jahimees Kalle Grünthal leiab, et metsloomad on rahvuslik rikkus, mille säilimist maakondlikud jahindusnõukogud ei taga, sest sinna hakkavad kuuluma ka jahinduses asjatundmatud maaomanikud.

"Me ei tea, mis tegelikult juhtub meie rahvusliku rikkusega, kui uluki populatsiooni ja arvukuse üle hakkavad otsustama inimesed, kes tegelikult ei oma vastavaid erialaseid teadmisi," arutles Grünthal.

"Seadus ei lahenda tegelikult täielikult ära maaomanike kahjustuste probleemi ja ta ei lahenda ka jahipidamise probleeme ära. Ei ole võimalik jahimehel maksta kinni kõiki kulusid ja kui me räägime, et maal on hõivet vähe ja sotsiaalprobleemid on, siis maainimesel ei ole võimalik neid kulusid kõiki kanda ja ilmselt lihtne külamees, maamees, surutakse jahindusest eemale," rääkis Järvamaa jahindusklubi juhatuse esimees, jahimees ning maa- ja metsaomanik Toomas Marrandi.

Uue seadusega pole päris rahul ka kõik maa- ja metsaomanikud ning ja siin kehtib reegel, mida väiksem omanik oled, seda ebaõiglasem seadus tundub.

"Väga võimalik, et praegu me veel ei tunne, aga paari aasta pärast hakkab välja näitama, kes on need huvigrupid, kelle jaoks see seadus kehtestati. Eelkõige näen siin suurfirmade huvi, kas läbi kahjude hüvitamise või ka võimalusel jahimehi survestada jahirendiga," selgitas maa- ja metsaomanikust jahimees Karjakülast, Toomas Lepind.

Maaomanikud: loomad kahjustavad metsi

Metsanduse aastaraamatu järgi oli 2009. aastal ulukite poolt kahjustatud 20% kuusikuid ja kuni 90 protsenti männikuid. Uus seadus teeb jahimehed ulukikahjude eest kaasvastutajaks, kuid kas metsaomanikud ise on ikka teinud kõik selleks, et kahjusid ennetada?

"Me ju pidevalt selle kõigega tegelemegi, aga kogu metsa tarastada ja aiastada ei ole lihtsalt võimalik. Samuti nende kemikaalidega töötlemine on iseenesest väga kulukas ja teiselt poolt see tuleb ju igal aastal järjest teha ja see ei ole üldse tootlik kulu. Ehk sellest me ei saa mitte midagi juurde," rääkis Olavi Udam.

Sellegipoolest on ulukikahjude ennetamiseks PRIAs ette nähtud rahast kasutatud vaid 8 protsenti. Olavi Udam tunnistab, et metsa ulukiaedade ehitamise suhtes on paljudel omanikel psühholoogiline tõrge, keemilist tõrjet on mõtet teha vaid sügisel kuiva ilmaga.

"On oktoober ja novembrikuu, temperatuur peaks olema vähemalt viis kraadi sooja ja peaks olema ka vähemalt neli tundi aega sellel ainel kuivada, aga selliseid hetki meil just sügisel väga palju pole," selgitas Udam.

Udam ulatab maa- ja metsaomanike nimel käe koostööks jahimeeste poole, sest ulukikahjude ennetamisest peaksid olema huvitatud mõlemad.

"Tänasel päeval meie poole selle probleemiga pöördutud ei ole, aga kui pöördutakse, siis ma usun küll, et oleme nõus," vastas Toomas Marrandi.

Eesti üks paremaid ulukite ja jahinduse tundjaid Peep Männil ütles, et uus seadus loob eeldused jahimeeste ja maaomanike vahelise koostöö tekkeks.

"Eks siin peavad mõlemad koos tegelema - nii jahimehed kui ka maaomanikud. Võib-olla maaomanikud on natuke liiga vähe pööranud tähelepanu kahjustuste ennetamisele, aga see on tingitud ka võib-olla sellest, et nad ei ole saanud kaasa rääkida. Üks moodus ennetamise puhul on see, et üritada eemal hoida loomi, et loomad ei sööks neid ja teine meetod on arvukuse kontrollimine," selgitas Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil.

Männili sõnul on jahimehed siiani olnud huvitatud, et metssigade ja põtrade arvukus oleks suurem, kui keskkonnateabe keskus õigeks peab, mis omakorda on kaasa aidanud ulukikahjude tekkele. Uus seadus toob sellele probleemile leevendust, sest esmakordselt hakatakse seaduse jõuga reguleerima, kuidas meie metsades ulukite seiret tehakse.

"Me peame jälgima ikkagi ulukite reaalseid asukondi, mitte elupaikasid, mis Eesti tingimustes väga suures ulatuses ei muutu," selgitas Männil.

Uus jahiseadus jõustub 1. juunil.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: