"Varasemalt on ju olnud teada, et luteri usk on olnud eestlastele põhiline usk, ent 2011. aasta andmetel on eestlaste osas suurenenud nende inimeste osakaal, kes ei pea omaks ühtegi usku, kui riigis keskmiselt on see 54%, siis eestlaste hulgas 65%, ja see tähendab seda, et luteri usk kaotas ka liikmeskonda," rääkis ERRi raadiouudistele statistikaameti projektijuht Diana Beltadze.

"Usklike osas on rohkem õigeusklikke, keda on 16%," lisas ta. Luteri usku tunnistas rahvastikuloenduse käigus 10%.

2000. aasta rahvastikuloenduse käigus tunnistasid luteri usku 14,8% ja õigeusku 13,9%.

Samas mainis Beltadze, et usuleigus ei ole süvenenud muude rahvuste hulgas. "See on jäänud enam-vähem samale tasemele kui 2000. aastal, kuid vähemusrahvuste hulgas on suurenenud nende inimeste osakaal, kes peavad omaks mõnda usku. Venelaste puhul võib välja tuua 50% ja muude rahvuste puhul üle 52%."

Kui 2000. aastal oli erinevaid usuvoole fikseeritud 70, siis 2011. aasta loendusega võib Beltadze sõnul märkida, et kristlike usuliste ühenduste kõrval oli tegutsemas uusimaid välismaalt saabunud usuliikumisi või usurühmi. Neid oli kokku üle 90.

"Võime öelda, et Eesti religioonipilt on mitmekesisem ja avatum kui kunagi varem. Samas peab mainima, et üle poole elanikkonnast ei pea omaks mitte ühtegi usku," ütles Beltadze.