Ta rääkis "Terevisioonis", et viimastel aastatel on Eesti vetes toimunud suured muutused. "Mis viimasel 5-10 aastal on juhtunud, on midagi meeletut ehk invasioonivektorid, koridorid, mida mööda võõrliigid siia jõuavad, sellega on midagi juhtunud. Need on kas muutunud mitmekesisemaks või intensiivsemaks."

Kui varem tuli Läänemerre üks või kaks võõrliiki kümne aasta jooksul, siis nüüd pole Kotta sõnul üldse haruldane olukord, kus tuleb kolm, neli, viis võõrliiki aastas.

Saatekülaline märkis, et siinset mereelustikku ootavad järgneva kümne aasta jooksul suured muutused, neid tuleb palju ja juba kooliõpiku tasemel.

"Kui kooliõpikus /.../ varem oli kirjas, et Läänemeri on noor meri ja vähese bioloogilise mitmekesisusega, siis selle mitmekesisuse komponendi peaks varsti ümber kirjutama. Tegelikult meil on juba väga palju liike ja väga suur osa neist on juba võõrliigid."

Kotta selgitas, et kui meresüsteemi lisanduvad liigid, kellega kohalikel liikidel ei ole kogemust olnud, siis tagajärjed võivad olla täiesti ennustamatud ja ootamatud.

Teisipäeval tõmbas "Terevisioon" Tallinna lahest koos kaluritega välja võrgud, milles oli väga suurel hulgal ümarmudilat - võõrliiki, mille liha on kalasuitsutajad hakanud hindama sama kõrgelt kui näiteks ahvenat. Lisaks ümarmudilale võiks uustulnukatest mainida mudakrabi, hulkharjasussi ja teisi elukaid.

Ümarmudilat on meie rannikuvetest leitud alates 2002. Tegemist on väga paikse kalaga, mis ilmselt on aegalselt Eesti poole liikunud.