Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Kõrgõzstanis puhkesid protestijate ja politseinike vahel kokkupõrked
Kõrgõzstanis puhkesid vihased kokkupõrked Kanada firma kullakaevanduses protestijate ja neid laiali ajama läinud sadade politseinike vahel.
Umbes tuhat inimest on olnud mitu päeva laagris, nõudes suuremat osa Kanada firmale Centerra Gold kuuluva Kumtori kaevanduse kasumist, vahendas BBC.
Politsei piiras protestijad ümber ning piserdas neile pisaragaasi. Protestijad omakorda loopisid politseinikke kividega.
BBC korrespondendi sõnul on kokkupõrgetes saanud inimesed ka vigastada ning rohkem kui tuhat inimest on blokeerinud peatee Biškekki, nõudes kohtumist presiendi või peaministriga.
Kõrgõzstani valitsus ja Kumtor Gold on hoiatanud, et kui olukord ei lahene, mõjub see toodangule halvasti. Valitsus lubas ka töötada selle nimel, et riik saaks suurema osa ettevõtte tuludest.
Kumtor Goldi majanduslik tähtsus regiooni ühe vaesema riigi jaoks on väga suur - kaevandus moodustas 12% Kõrgõzstani SKTst ja üle poole koguekspordist 2011. aastal.
Riigikomisjon, mis peab hindama 2009. aastal sõlmitud kaevanduslepet Centerra Goldiga, märkis, et ettevõte maksab liiga vähe. Protestijate nõudmiste hulgas on näiteks kõlanud ka üleskutsed kaevanduse koheseks riigistamiseks.
Kumtor Goldi kinnitusel on ettevõte maksnud alates asutamisest maksudena üle miljardi dollari ning kulutab miljoneid sotsiaalprojektidele. Kumtor Gold kommenteeris, et kuigi kaevandus on riigi suurim maksumaksja ja rahastab paljusid projekte, ei saa eeldada, et ta lahendab kõik Kõrgõzstani probleemid.
Analüütikud ütlevad aga, et praegune vastasseis on viimane reast vaidlustest, mis on avaldanud survet emaettevõttele Centerra Gold ning Kõrgõzstani valitsusele ning see võib heidutada välisinvestoreid.
Politsei piiras protestijad ümber ning piserdas neile pisaragaasi. Protestijad omakorda loopisid politseinikke kividega.
BBC korrespondendi sõnul on kokkupõrgetes saanud inimesed ka vigastada ning rohkem kui tuhat inimest on blokeerinud peatee Biškekki, nõudes kohtumist presiendi või peaministriga.
Kõrgõzstani valitsus ja Kumtor Gold on hoiatanud, et kui olukord ei lahene, mõjub see toodangule halvasti. Valitsus lubas ka töötada selle nimel, et riik saaks suurema osa ettevõtte tuludest.
Kumtor Goldi majanduslik tähtsus regiooni ühe vaesema riigi jaoks on väga suur - kaevandus moodustas 12% Kõrgõzstani SKTst ja üle poole koguekspordist 2011. aastal.
Riigikomisjon, mis peab hindama 2009. aastal sõlmitud kaevanduslepet Centerra Goldiga, märkis, et ettevõte maksab liiga vähe. Protestijate nõudmiste hulgas on näiteks kõlanud ka üleskutsed kaevanduse koheseks riigistamiseks.
Kumtor Goldi kinnitusel on ettevõte maksnud alates asutamisest maksudena üle miljardi dollari ning kulutab miljoneid sotsiaalprojektidele. Kumtor Gold kommenteeris, et kuigi kaevandus on riigi suurim maksumaksja ja rahastab paljusid projekte, ei saa eeldada, et ta lahendab kõik Kõrgõzstani probleemid.
Analüütikud ütlevad aga, et praegune vastasseis on viimane reast vaidlustest, mis on avaldanud survet emaettevõttele Centerra Gold ning Kõrgõzstani valitsusele ning see võib heidutada välisinvestoreid.
Toimetaja: Merili Nael