Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Kapo lõpetas elamislubadega seotud kriminaalmenetluse
Kaitsepolitsei lõpetas prokuratuuri loal kriminaalasja, milles uuriti kas Tallinnas Kooli tänava aadressile registreeritud äriühingute välismaalastest osanikud võisid esitada politsei- ja piirivalveametile (PPA) valeandmeid ettevõtluseks tähtajalise elamisloa taotlemisel.
Kriminaalmenetluses uuriti 136 inimest, kellel oli PPA andmetel elamisloa taotlemise hetkel osalus aadressile Kooli 1/3-1/14 registreeritud 55 äriühingus, ütles kapo pressiesindaja Harrys Puusepp ERR-i uudisteportaalile.
Päringuid tehti maksu- ja tolliametile registreeritud käibemaksukohuslaste ning -deklaratsioonide esitajate kohta info saamiseks, pankadele ettevõtete arvelduskontode väljavõtete saamiseks, andmeid kontrolliti äriregistrist, kinnisturaamatutest, liiklusregistrist jne, iga 136 inimese äriühingu kohta koostati majandustegevuse analüüs.
Kohtueelsel uurimisel kogutud tõendite ja hangitud teabe analüüsi tulemusel ei leidnud kinnitust, et keegi kontrollitutest oleks ettevõtluseks elamislubade taotlemisel pannud toime karistusseadustikus valeandmete esitamisena kvalifitseeritava kuriteo.
Menetluse käigus veenduti, et kontrollitavate ettevõtlusega seotud elamislubade taotluses on erinevad isikud märkinud Eestis kasutatavate eluruumidena samu aadresse, kuid vaadeldaval perioodil kehtinud välismaalaste seadus ei kohustanud elamisluba taotlevat isikut tegelikult näidatud aadressil Eestis viibides elama. Seega ei saa eluruumide kohta samade andmete esitamist käsitleda valeandmete esitamisena.
Kriminaalmenetluses kogutud tõenditest ilmnes, et teatud juhtudel ei ole isikud, kes on taotlenud tähtajalist elamisluba ajavahemikul 2008. aasta maist kuni 2011. aasta novembrini, asunud realiseerima elamisloa taotlemisel näidatud äriplaani.
Samas ei ole kogutud tõendite alusel tagantjärele võimalik väita, et nimetatud isikutel oleks olnud juba elamisloa taotlust esitades tahtlus esitada ametiasutusele valeandmeid ning kriminaalmenetluses puuduvad reaalsed võimalused nimetatud asjaolusid tagantjärele tuvastada.
Lisaks puuduvad tõendid selle kohta, et kriminaalasjas vaadeldavad elamisloa saanud välismaalased ei oleks raha investeerinud seaduse nõuete kohaselt, ei oleks Eestisse investeeringut teinud või et erinevate isikute elamisloa saamiseks oleks kasutanud samu finantsvahendeid korduvalt.
Vastutus kuriteole kaasaaitamise eest eeldab tahtlikku õigusvastast põhitegu. Kuna kohtueelsel uurimisel ei ole tuvastatud, et keegi kontrollitud 136 isikust oleks toime pannud tahtliku õigusvastase teo, st valeandmete esitamise, siis ei ole alust kohaldada kellelegi ka vastutust kuriteole kaasaaitamise eest.
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust riigikogu uurimiskomisjoni avalduses kirjeldatud asjaolude väljaselgitamiseks mullu 14. mail ning määras kriminaalasja uurimiseks kaitsepolitseile.
Väljavõtted määrusest
Peamised tingimused, mille alusel võis vaadeldaval perioodil anda välismaalastele tähtajalise elamisloa ettevõtluseks pidi elamisloa taotlejal olema osalus äriühingus, mis on registreeritud Eesti äriregistris.
Samuti pidid elamisloa taotlejal olema piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis, sealhulgas vähemalt 63 900 eurot (kuni 31.12.2010 1 000 000 krooni) tema kontrolli all olevat kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis.
Ka pidi elamisloa taotleja esitama äriplaani kirjelduse, millest nähtuks äritegevuse iseloom, ulatus ning vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused.
Samuti pidi elamisloa taotleja ettevõtlus olema vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel, ning taotleja elama asumine Eestisse pidi olema ettevõtlusele oluline.
Välismaalaste seaduses ja selle alusel kehtestatud korras pole aga nimetatud kriteeriume, mille põhjal hinnata, kas taotleja poolt esitatud põhjendus vastab riiklikule huvile.
Samas sätestab välismaalaste seadus ettevõtlusega seoses elamisloa taotlemise kriteeriumina 63 900 euro suuruse Eestisse investeeritud kapitali olemasolu. Seega sai kuni 2012. aasta elamisloa taotluse põhjendatuse kontrollimisel lähtuda eeskätt 63 900 euro suuruse Eestisse investeeritud kapitali olemasolust ning selle kapitali edasise kasutamise kohta taotleja enda poolt antud selgitustest.
Enne 2010. aasta 1. oktoobrist ei pidanud välismaalane elamisloa taotluse esitamise ajal omama tegelikku elukohta Eestis. Tulenevalt välismaalaste seaduse muudatusest pidid alates sama aasta 1. oktoobrist ettevõtluseks tähtajalise elamisloa taotlejad Eestis tegelikku elukohta omama ning esitama selle tõenduseks politsei- ja piirivalveametile dokumendid.
Enamus vaadeldavaid isikuid esitasid elamisloa taotlemisel dokumendina kinnituskirja selle kohta, et neil on võimalik kasutada Eestis asuvat eluruumi tegeliku elukohana.
Sellekohased dokumendid on koostanud ja oma allkirjaga kinnitanud nii Eestis asuvate kinnistute omanikud kui ka kriminaalasjas vaadeldavate äriühingute juhatuse liikmed, lubades elamisloa taotlejatel kasutada oma tegeliku eluruumina äriühingule kuuluvat kinnistut Eestis.
Ametniku selgitus
Kriminaalasjas selgitas PPA ametnik tunnistajana ülekuulamisel, et välismaalaste seaduse muutumise järel, kui hakati tähtajalise elamisloa taotlemisel esitama tõendit elukoha olemasolu kohta Eestis, aktsepteerisid PPA elamislubade menetlejad kinnistu omaniku kinnitust selle kohta, et ta lubab elamisloa taotlejal välismaalasel oma kinnisvara elukohana kasutada, kuivõrd seadusandja ei ole täpsustanud, kas taotleja peab olema sõlminud selleks üürilepingu või olema ise eluruumi omanik.
Tunnistaja lisas, et menetluse seisukohalt ei ole oluline, kas isik reaalselt dokumendis nimetatud aadressile elama asub või mitte, sest välismaalaste seaduse järgi on välismaalane kohustatud registreerima elukoha rahvastikuregistri seaduses ettenähtud korras ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumise päevast arvates ning menetlejad lähtuvad edasistes menetlustes rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetest.
Kehtetuks on tunnistatud 21 tähtajalist elamisluba
Politsei- ja piirivalveameti andmetel oli tänavu 11. aprilli seisuga on 136-st kriminaalmenetluses vaadeldud isikust kehtiv tähtajaline elamisluba 115-l, kellest 39 suhtes oli kohaldatud elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust, kuid mis lõpetati ja elamisluba jäeti kehtima.
Ühe isiku puhul on tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus pooleli. Kehtetuks on politsei- ja piirivalveameti poolt tunnistatud 21 isiku tähtajalised elamisload.
Analüüsi järgi esineb kahtlus, et vaadeldavatest 55-st firmast 13 ning nende 13 firmaga seotud 22 isikut ei ole asunud tegutsema elamisloa taotlemisel märgitud majandustegevuses.
Määruses märgitakse, et kuivõrd kriminaalmenetluses on tuvastatud 13 firmaga seotud 22 isikut, kes ei ole asunud tegutsema elamisloa taotlemisel märgitud majandustegevuses ning PPA poolt on tuvastatud 22-st isikust tühistatud tähtajaline elamisluba neljal, siis võiks kõne alla tulla ülejäänud kohtueelses menetluses tuvastatud 18 isiku tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise küsimuse lahendamine.
Majandustegevuse järgi oli vaatluse all 23 kinnisvaraalase tegevusega tegelevat ettevõtet, viis emaettevõtetena tegutsevat ettevõtet, kolm väärtpaberite ostu ja müügiga tegelevat ettevõtet, seitse erinevate äritegevuste: meditsiini-, logistika-, veondus-, finants-, disaini-, kaubandus-, laondusalaselt tegutsevat ettevõtet ja nelja ettevõtte pangakonto vaatlusest ei nähtunud nende äritegevuse iseloom, kuid osaühingud olid tasunud töötasusid ning makse maksu- ja tolliametile.
Päringuid tehti maksu- ja tolliametile registreeritud käibemaksukohuslaste ning -deklaratsioonide esitajate kohta info saamiseks, pankadele ettevõtete arvelduskontode väljavõtete saamiseks, andmeid kontrolliti äriregistrist, kinnisturaamatutest, liiklusregistrist jne, iga 136 inimese äriühingu kohta koostati majandustegevuse analüüs.
Kohtueelsel uurimisel kogutud tõendite ja hangitud teabe analüüsi tulemusel ei leidnud kinnitust, et keegi kontrollitutest oleks ettevõtluseks elamislubade taotlemisel pannud toime karistusseadustikus valeandmete esitamisena kvalifitseeritava kuriteo.
Menetluse käigus veenduti, et kontrollitavate ettevõtlusega seotud elamislubade taotluses on erinevad isikud märkinud Eestis kasutatavate eluruumidena samu aadresse, kuid vaadeldaval perioodil kehtinud välismaalaste seadus ei kohustanud elamisluba taotlevat isikut tegelikult näidatud aadressil Eestis viibides elama. Seega ei saa eluruumide kohta samade andmete esitamist käsitleda valeandmete esitamisena.
Kriminaalmenetluses kogutud tõenditest ilmnes, et teatud juhtudel ei ole isikud, kes on taotlenud tähtajalist elamisluba ajavahemikul 2008. aasta maist kuni 2011. aasta novembrini, asunud realiseerima elamisloa taotlemisel näidatud äriplaani.
Samas ei ole kogutud tõendite alusel tagantjärele võimalik väita, et nimetatud isikutel oleks olnud juba elamisloa taotlust esitades tahtlus esitada ametiasutusele valeandmeid ning kriminaalmenetluses puuduvad reaalsed võimalused nimetatud asjaolusid tagantjärele tuvastada.
Lisaks puuduvad tõendid selle kohta, et kriminaalasjas vaadeldavad elamisloa saanud välismaalased ei oleks raha investeerinud seaduse nõuete kohaselt, ei oleks Eestisse investeeringut teinud või et erinevate isikute elamisloa saamiseks oleks kasutanud samu finantsvahendeid korduvalt.
Vastutus kuriteole kaasaaitamise eest eeldab tahtlikku õigusvastast põhitegu. Kuna kohtueelsel uurimisel ei ole tuvastatud, et keegi kontrollitud 136 isikust oleks toime pannud tahtliku õigusvastase teo, st valeandmete esitamise, siis ei ole alust kohaldada kellelegi ka vastutust kuriteole kaasaaitamise eest.
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust riigikogu uurimiskomisjoni avalduses kirjeldatud asjaolude väljaselgitamiseks mullu 14. mail ning määras kriminaalasja uurimiseks kaitsepolitseile.
Väljavõtted määrusest
Peamised tingimused, mille alusel võis vaadeldaval perioodil anda välismaalastele tähtajalise elamisloa ettevõtluseks pidi elamisloa taotlejal olema osalus äriühingus, mis on registreeritud Eesti äriregistris.
Samuti pidid elamisloa taotlejal olema piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis, sealhulgas vähemalt 63 900 eurot (kuni 31.12.2010 1 000 000 krooni) tema kontrolli all olevat kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis.
Ka pidi elamisloa taotleja esitama äriplaani kirjelduse, millest nähtuks äritegevuse iseloom, ulatus ning vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused.
Samuti pidi elamisloa taotleja ettevõtlus olema vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel, ning taotleja elama asumine Eestisse pidi olema ettevõtlusele oluline.
Välismaalaste seaduses ja selle alusel kehtestatud korras pole aga nimetatud kriteeriume, mille põhjal hinnata, kas taotleja poolt esitatud põhjendus vastab riiklikule huvile.
Samas sätestab välismaalaste seadus ettevõtlusega seoses elamisloa taotlemise kriteeriumina 63 900 euro suuruse Eestisse investeeritud kapitali olemasolu. Seega sai kuni 2012. aasta elamisloa taotluse põhjendatuse kontrollimisel lähtuda eeskätt 63 900 euro suuruse Eestisse investeeritud kapitali olemasolust ning selle kapitali edasise kasutamise kohta taotleja enda poolt antud selgitustest.
Enne 2010. aasta 1. oktoobrist ei pidanud välismaalane elamisloa taotluse esitamise ajal omama tegelikku elukohta Eestis. Tulenevalt välismaalaste seaduse muudatusest pidid alates sama aasta 1. oktoobrist ettevõtluseks tähtajalise elamisloa taotlejad Eestis tegelikku elukohta omama ning esitama selle tõenduseks politsei- ja piirivalveametile dokumendid.
Enamus vaadeldavaid isikuid esitasid elamisloa taotlemisel dokumendina kinnituskirja selle kohta, et neil on võimalik kasutada Eestis asuvat eluruumi tegeliku elukohana.
Sellekohased dokumendid on koostanud ja oma allkirjaga kinnitanud nii Eestis asuvate kinnistute omanikud kui ka kriminaalasjas vaadeldavate äriühingute juhatuse liikmed, lubades elamisloa taotlejatel kasutada oma tegeliku eluruumina äriühingule kuuluvat kinnistut Eestis.
Ametniku selgitus
Kriminaalasjas selgitas PPA ametnik tunnistajana ülekuulamisel, et välismaalaste seaduse muutumise järel, kui hakati tähtajalise elamisloa taotlemisel esitama tõendit elukoha olemasolu kohta Eestis, aktsepteerisid PPA elamislubade menetlejad kinnistu omaniku kinnitust selle kohta, et ta lubab elamisloa taotlejal välismaalasel oma kinnisvara elukohana kasutada, kuivõrd seadusandja ei ole täpsustanud, kas taotleja peab olema sõlminud selleks üürilepingu või olema ise eluruumi omanik.
Tunnistaja lisas, et menetluse seisukohalt ei ole oluline, kas isik reaalselt dokumendis nimetatud aadressile elama asub või mitte, sest välismaalaste seaduse järgi on välismaalane kohustatud registreerima elukoha rahvastikuregistri seaduses ettenähtud korras ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumise päevast arvates ning menetlejad lähtuvad edasistes menetlustes rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetest.
Kehtetuks on tunnistatud 21 tähtajalist elamisluba
Politsei- ja piirivalveameti andmetel oli tänavu 11. aprilli seisuga on 136-st kriminaalmenetluses vaadeldud isikust kehtiv tähtajaline elamisluba 115-l, kellest 39 suhtes oli kohaldatud elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust, kuid mis lõpetati ja elamisluba jäeti kehtima.
Ühe isiku puhul on tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus pooleli. Kehtetuks on politsei- ja piirivalveameti poolt tunnistatud 21 isiku tähtajalised elamisload.
Analüüsi järgi esineb kahtlus, et vaadeldavatest 55-st firmast 13 ning nende 13 firmaga seotud 22 isikut ei ole asunud tegutsema elamisloa taotlemisel märgitud majandustegevuses.
Määruses märgitakse, et kuivõrd kriminaalmenetluses on tuvastatud 13 firmaga seotud 22 isikut, kes ei ole asunud tegutsema elamisloa taotlemisel märgitud majandustegevuses ning PPA poolt on tuvastatud 22-st isikust tühistatud tähtajaline elamisluba neljal, siis võiks kõne alla tulla ülejäänud kohtueelses menetluses tuvastatud 18 isiku tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise küsimuse lahendamine.
Majandustegevuse järgi oli vaatluse all 23 kinnisvaraalase tegevusega tegelevat ettevõtet, viis emaettevõtetena tegutsevat ettevõtet, kolm väärtpaberite ostu ja müügiga tegelevat ettevõtet, seitse erinevate äritegevuste: meditsiini-, logistika-, veondus-, finants-, disaini-, kaubandus-, laondusalaselt tegutsevat ettevõtet ja nelja ettevõtte pangakonto vaatlusest ei nähtunud nende äritegevuse iseloom, kuid osaühingud olid tasunud töötasusid ning makse maksu- ja tolliametile.
Toimetaja: Marek Kuul
