Katoliku kirik ja tervisekassa vaidlevad nunnade ravikindlustuse üle

Roomakatoliku kirik ja tervisekassa on eriarvamusel, kas Eestis ajutiselt viibivatel välismaalastest nunnadel on õigus riiklikule ravikindlustusele. Tervisekassa sõnul pole ravikindlustus mõeldud siin ajutiselt viibivatele inimestele, vaid alalistele elanikele. Kirik soovib tõestada vastupidist.
Probleem tekkis aprillis, kui Tallinnas tegutsev halastuse misjonäride ordu klooster palus kanda tervisekassa andmekogusse kahe välismaalastest nunna – Kanada ja India kodaniku – andmed. Kuigi politsei- ja piirivalveamet (PPA) oli registreerinud nende lühiajalise töötamise ning neile väljastati Eesti isikukoodid, keeldus tervisekassa ravikindlustust vormistamast.
Piiskop: seaduslikust viibimisest peaks piisama
Tallinna piiskop Philippe Jourdan ütles kirjas tervisekassa juhile Siiri Lahele, et tervisekassa otsus on alusetu ja jätab olulised seadusesätted tähelepanuta. Tema hinnangul lubab ravikindlustuse seadus kindlustada ka ajutise viibimisalusega – näiteks viisaga või viisavabalt – Eestis seaduslikult viibivaid ja töötavaid inimesi. Kuna riik on nunnade lühiajalise töötamise registreerinud, on kiriku silmis vajalikud nõuded täidetud.
Lisaks rõhutas piiskop kirjas Lahele, et seadus võrdsustab usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri mungad ja nunnad kindlustatud isikutega ilma, et nende eest tuleks tasuda sotsiaalmaksu. Jourdani sõnul on tervisekassa keeldumise tõttu PPA-s peatunud vaimulike dokumentide menetlemine, mis seab nad ebakindlasse olukorda.
Tervisekassa: riiklik kindlustus eeldab elamisluba
Tervisekassa juhatuse esimees Siiri Lahe jäi oma vastuses Jourdanile aga seisukohale, et pelgalt ajutisest viibimisest ei piisa. Tema selgituse kohaselt on riikliku ravikindlustuse saamise vääramatu üldtingimus see, et inimene on Eesti alaline elanik või omab siin tähtajalist elamisluba, mis kajastub ka rahvastikuregistris.
Lahe täpsustab, et kuigi seadus lubab kindlustada Eestis ajutiselt viibivaid ja töötavaid inimesi, eeldab see reaalset töösuhet ja sotsiaalmaksu tasumist. Kuna nunnad sotsiaalmaksuga maksustatavat tööd ei tee, see säte neile ei laiene. Samuti ei vabasta sotsiaalmaksu maksmise erand vaimulikke üldisest elamisloa nõudest.
"Seadusandja tahe on kaitsta Eestis elavaid inimesi. Eestis ajutist viibimist ei saa pidada siin elamiseks, olenemata sellest, mis on viibimise lõppeesmärk," märkis Lahe oma vastuses.
Olukorra lahendamiseks ja viibimisaluse pikendamiseks soovitab tervisekassa välismaalastel sõlmida eratervisekindlustusleping. See vastab välismaalaste seaduse nõuetele ning võimaldab PPA-l taotluste menetlemisega takistusteta edasi minna.
Toimetaja: Mari Peegel










