"On selliseid asju, kus üksikute objektidega tullakse konkreetsete omavalitsustele ja asutustele, miks mitte lasteaedadele appi. Ma ei ütle, et see peaks nii olema. Ideaalis oleks tõesti nii ja loogiline oleks, et omavalitsused saaksid nende asjadega hakkama," selgitas Rõivas.

"Aga me teeme seda, me teeme seda vähemasti läbipaistvalt, me selgitame seda ja ma arvan, et kohapeal see mõnede inimeste jaoks võib olla päris tähtis," lisas ta.

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikme Andres Anvelti sõnul paigatakse riigieelarvest erakondadele määratud summadega ehk poliitilise katuserahaga teatud kohalike omavalitsuste eelarve puudujääke, mida maamaksu käigus ja enne majandussurutist kärbiti.

"Praegu on hea tekitada see olukord, et kutsuda valla vaeseid kiriku juurde kokku, anda igale ühele väikene tükikene ja siis kuulutada kirikus ennast pühakuks, et me tegime teile midagi ära."

Anvelti sõnul on see normaalne protsess, mida kohalik omavalitsus peaks ise suutma. "Näiteks mingi lasteaia katuse remontida, kirikutorni remontida, see ei saa olla poliitilise mängu üheks osaks."

Anvelt lisas, et riik tekitab meelega klassiviha, sest arstid said palgatõusu töötute arvelt.

Riigikogu keskfraktsiooni liige Tarmo Tamm ütles, et riik ei peaks juhtima omavalitsusi. "Ma küsin, kas riigieelarvest peaks otse finantseerima MTÜsid, sihtasutusi, lasteaedu, koole ja nii edasi. Mul on kurb, et riigikogus püütakse kogu aeg kohalikke omavalitsusi juhtida."

Tema sõnul on katuseraha suunatud valimistele. "Miks see peaks läbi objektide käima, et käia linna peal ringi, öelda, et mina olen selle raha tooja ja palun hääletage järgmine sügis minu poolt, ma arvan, et see ei ole aus," lausus ta.