Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Kassid tapavad aastas miljardeid loomi ja linde
Kasside mõju mandrite ökosüsteemidele on tugevalt alahinnatud - igal aastal tapavad nad juba pelgalt Ameerika Ühendriikides ligikaudu 2,4 miljardit lindu ning 12,3 miljardit imetajat, nentisid bioloogid ajakirjas Nature Communications ilmunud töös.
Kassid on ühed vanematest maailmas kodustatud loomaliikidest. Inimesed on neid seltsilisena ja kahjuritena näivate näriliste tõrjumiseks kasutanud arvatavasti juba agraarajastu algusest. Praeguseks küündib nende populatsioon maailmas üle poole miljardi, kirjutas ERRi teadusportaal.
Ent kasside armsa välimuse taga peitub endiselt metsik kiskja. Aastate vältel on nende tegevust otseselt seostatud 33 liigi väljasuremisega. Siiski on seni valdavalt arvatud, et pöördumatut kahju suudavad nad tekitada vaid isoleeritud ökosüsteemides nagu saartel.
Üle-eelmisel aastal ilmunud ülevaates leiti, et kassid on saartel 14 protsendi imetajate, lindude, kahepaiksete ja roomajate väljasuremise peamine põhjus. Värske, ka kodutute kasside harjumusi hõlmav ülevaade paljastab nüüd lisaks, et küttimise tagajärjel hukkuvate loomade hulk võib mandritel olla eelmistest hinnangutest mitu korda kõrgem. Kassid näivad vähemalt Ameerika Ühendriikides olevat mõjukaim pisiimetajate ja lindude suremust mõjutav otseselt inimtegevusest lähtuv tegur.
Omanikega kassid tapavad aastas 4-18 lindu ja 8-11 imetajat, kuid kodutute ning metsistunud kasside puhul küündivad näitajad 23-46 linnu ja 129-338 väiksema imetajani. Kuigi peamiselt sattusid regioonist lähtuvalt löögi alla lindudest Ameerika punarind ja imetajatest kodu-, uru- ning karihiir, oravad ja jänesed, satub nende hulka ka haruldasemaid ja ainult regioonile iseloomulike liikide esindajaid. Statistikast hoolimata seatakse probleemi lahendamise katsetes esikohale pigem võõrliigi heaolu kui nende otsene mõju ökosüsteemile.
Ühe meetmena on näiteks nähtud kodutute kasside lõksupüüdmist ning steriliseerimise järel nende taasvabastamist. Pikemas perspektiivis loodetakse, et see viib järk-järgult populatsiooni vähenemiseni. Ent lähenemisviisi efektiivsust hindavates töödes on leitud, et kasside pesakonna suurust arvestades sellest ei piisa. Lisaks saavad steriliseeritud kassid elu lõpuni endiselt ökosüsteemile oma jälge jätta. Üllatavana on metsistunud ja kodutute kasside eutanaasiat toetanud ka näiteks PETA.
Samal ajal ei saa unustada ka lemmikloomadena peetavate kasside mõju. Kuigi nende verejanu on tunduvalt väiksem, tuleks ideaalis nende jahipidamist looduses siiski piirata, isegi kui see ebainimlikuna tundub. Kontrolli all hoitav kasside populatsioon ja mõju võib aga teatud aspektidest isegi hädavajalikuks osutada. Pole kindel, millist ökoloogilist nišši nad sajandite vältel täitma on hakanud.
Ent kasside armsa välimuse taga peitub endiselt metsik kiskja. Aastate vältel on nende tegevust otseselt seostatud 33 liigi väljasuremisega. Siiski on seni valdavalt arvatud, et pöördumatut kahju suudavad nad tekitada vaid isoleeritud ökosüsteemides nagu saartel.
Üle-eelmisel aastal ilmunud ülevaates leiti, et kassid on saartel 14 protsendi imetajate, lindude, kahepaiksete ja roomajate väljasuremise peamine põhjus. Värske, ka kodutute kasside harjumusi hõlmav ülevaade paljastab nüüd lisaks, et küttimise tagajärjel hukkuvate loomade hulk võib mandritel olla eelmistest hinnangutest mitu korda kõrgem. Kassid näivad vähemalt Ameerika Ühendriikides olevat mõjukaim pisiimetajate ja lindude suremust mõjutav otseselt inimtegevusest lähtuv tegur.
Omanikega kassid tapavad aastas 4-18 lindu ja 8-11 imetajat, kuid kodutute ning metsistunud kasside puhul küündivad näitajad 23-46 linnu ja 129-338 väiksema imetajani. Kuigi peamiselt sattusid regioonist lähtuvalt löögi alla lindudest Ameerika punarind ja imetajatest kodu-, uru- ning karihiir, oravad ja jänesed, satub nende hulka ka haruldasemaid ja ainult regioonile iseloomulike liikide esindajaid. Statistikast hoolimata seatakse probleemi lahendamise katsetes esikohale pigem võõrliigi heaolu kui nende otsene mõju ökosüsteemile.
Ühe meetmena on näiteks nähtud kodutute kasside lõksupüüdmist ning steriliseerimise järel nende taasvabastamist. Pikemas perspektiivis loodetakse, et see viib järk-järgult populatsiooni vähenemiseni. Ent lähenemisviisi efektiivsust hindavates töödes on leitud, et kasside pesakonna suurust arvestades sellest ei piisa. Lisaks saavad steriliseeritud kassid elu lõpuni endiselt ökosüsteemile oma jälge jätta. Üllatavana on metsistunud ja kodutute kasside eutanaasiat toetanud ka näiteks PETA.
Samal ajal ei saa unustada ka lemmikloomadena peetavate kasside mõju. Kuigi nende verejanu on tunduvalt väiksem, tuleks ideaalis nende jahipidamist looduses siiski piirata, isegi kui see ebainimlikuna tundub. Kontrolli all hoitav kasside populatsioon ja mõju võib aga teatud aspektidest isegi hädavajalikuks osutada. Pole kindel, millist ökoloogilist nišši nad sajandite vältel täitma on hakanud.
Toimetaja: Karin Koppel