Spetsialist: kui löökaugud tekivad, on teed remontida juba hilja ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikooli teedeinstituudi lektor Ain Kendra Postimees / Scanpix
Tallinna tehnikaülikooli teedeinstituudi lektor Ain Kendra Postimees / Scanpix
Kui teekattesse tekivad löökaugud, siis tuleb aukude parandamise asemel kogu kattekonstruktsioon asendada, aga tegelikult peaks selle vältimiseks teid hoopis ennetavalt remontima, ütles Tallinna tehnikaülikooli teedeinstituudi lektor Ain Kendra.
Kendra rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et Eesti põhiteede seisukord on üsna hea, võrreldes olukorraga linnateedel, mis on katastroofiline. Põhjuseid on mitu ja esimene neist puudutab nii maa- kui linnateid, see on kulumiskiht ehk kulumisvaru.

"Katend projekteeritakse väga täpselt koormuse järgi, mida ta peab kunagi vastu võtma, ja kuni 2006. aastani lisati sellele üks sentimeeter kulumisvaru. /.../ 2006. aastal otsustati aga see projekteerimisnormidest maha võtta," rääkis ta.

Kendra lisas, et kui kulumisvaru taastada ja uued teed juba üks sentimeeter paksema asfaldikihiga ehitada, säästetaks 15 aasta jooksul esimesest roopaparandusest juba umbes pool rahast, samas läheks tee-ehitus kallimaks. "Kui tahame, et tee kauem kestaks, on meil võimalik teha tee veidi kallim ja siis ta kestab kauem," nentis spetsialist.

Tema sõnul on löökauk juba tagajärg ja kui olukord on nii kaugele lastud, on otstarbekam aukude parandamise asemel kogu kattekonstruktsioon asendada.

"Peaksime kulumiskihti pidevalt lappima veel enne, kui sinna löökaugud ilmuvad, sest kui need tulevad, tähendab see, et me ei pääse enam kulumiskihi asendamisest, siis on vead juba sügavamal. Meil oleks igal juhul vaja ennetavat remonti. Praegu meil ei ole raha ja aega, me võitleme ainult tagajärgedega ja ei jõua üldse põhjuseni," nentis TTÜ lektor.

Samas möönis ta, et uut teed ei saa talvisel ajal rajada ja selleks, et kevadeni saaks sõita, tuleb löökauke siiski lappida.

Kõige hullemas seisus on Kendra sõnul alad, mis asuvad vahetult ristmike lähedal, ja soomlastel on selle vastu lihtne lahendus: 100 meetrit enne ja 60 meetrit pärast stoppjoont kasutatakse paksemat ja nihkekindlamat asfalti.

"Protsentuaalselt muudab see [tee-ehituse] veidi kallimaks, aga efekt on suur," kinnitas ta.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: