Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Mare Taagepera: Metsaülikool on osalusdemokraatia taimelava

Eestis ei ole demokraatlikku keskustelu veel piisaval määral, aga tänavu augustis Käärikul taas kogunev Metsaülikool aitab seda tühimikku täita, arvab Metsaülikooli algataja Mare Taagepera.
Ta rääkis ETV hommikuprogrammis "Terevisioon", et kui kasutada kõikide inimeste mõtlemisvõimet ja potentsiaali, siis leiab ka lahendusi. "Probleem on, et seda demokraatlikku keskustelu ei ole küllaldaselt. Nii et see (Metsaülikool - toim.) on mõnel määral nagu osalusdemokraatia taimelava," arvas saatekülaline.
Seekordse Metsaülikooli teema on "Haridus. Haritus" ning selleks on sinna kutsutud haridusminister Jaak Aaviksoo, sotsioloogid, filosoofid. IT-spetsialistid ja teiste valdkondade esindajad. Taagepera sõnul on tema süda valutanud selle pärast, mida ja kuidas praeguses avatud süsteemis õpetada. "Oli aeg, kus ainult professoril olid teadmised, raamat oli tema käes ja kirjutas tahvlile. Nüüd oleme sellest ajast natuke edasi liikunud ja õpilastel on see informatsioon olemas."
Taagepera rõhutas, et küsimus on selles, kuidas õpilast mõtlema panna. "Küsimus ei ole mitte õigete vastuste andmine, faktide pähetuupimine, kuigi õiged vastused on ka kenad, aga sellest ei ole päriselus palju kasu."
Ta juhtis tähelepanu, et elus tuleb olukordi ja fakte analüüsida, peab kriitiliselt mõtlema ja alles siis on võimalik leida lahendus. Metsaülikooli peabki ta kohaks, kus lahendusi leitakse.
8.-12. augustini Käärikul toimuv Metsaülikool on esmase programmi järgi jaotatud teemadeks: Eesti haridusstrateegiad - teooria ja praktika; õpetaja koolitus; väärtuspõhine haridus; kodu ja kooli osa lapse kognitiivses arengus; aju, haridus ja haritus; haridussüsteemide võrdlus; loovus ja ettevõtlkkus jne.
Hommikustes mõttekodades aga mõlgutatakse mõtteid veel Eesti koolitoidu, konfliktiennetuse, lapsevanemate hariduse, draamaõppe ja vene koolide teemal.
Metsaülikool sai alguse 1968. aastal Kanadas, Eestis on üritus järjepidevalt toimunud aastast 2005. Igal aastal on olnud erinev teema, näiteks integratsioon, lõimumine, Eesti maailmas jne.
Üks siht on tuua peamiselt üliõpilased rakendama ülikoolitarkust ja värsket pilku koos ekspertidega, et leida lahendusi olulistele Eesti küsimustele. Teiseks sihiks on demokraatliku arutelu arendamine, mis eeldab tahet teiste inimeste seisukohtadest aru saada, kompromisse leida ning isiklikust kriitikast hoiduda.
Seekordse Metsaülikooli teema on "Haridus. Haritus" ning selleks on sinna kutsutud haridusminister Jaak Aaviksoo, sotsioloogid, filosoofid. IT-spetsialistid ja teiste valdkondade esindajad. Taagepera sõnul on tema süda valutanud selle pärast, mida ja kuidas praeguses avatud süsteemis õpetada. "Oli aeg, kus ainult professoril olid teadmised, raamat oli tema käes ja kirjutas tahvlile. Nüüd oleme sellest ajast natuke edasi liikunud ja õpilastel on see informatsioon olemas."
Taagepera rõhutas, et küsimus on selles, kuidas õpilast mõtlema panna. "Küsimus ei ole mitte õigete vastuste andmine, faktide pähetuupimine, kuigi õiged vastused on ka kenad, aga sellest ei ole päriselus palju kasu."
Ta juhtis tähelepanu, et elus tuleb olukordi ja fakte analüüsida, peab kriitiliselt mõtlema ja alles siis on võimalik leida lahendus. Metsaülikooli peabki ta kohaks, kus lahendusi leitakse.
8.-12. augustini Käärikul toimuv Metsaülikool on esmase programmi järgi jaotatud teemadeks: Eesti haridusstrateegiad - teooria ja praktika; õpetaja koolitus; väärtuspõhine haridus; kodu ja kooli osa lapse kognitiivses arengus; aju, haridus ja haritus; haridussüsteemide võrdlus; loovus ja ettevõtlkkus jne.
Hommikustes mõttekodades aga mõlgutatakse mõtteid veel Eesti koolitoidu, konfliktiennetuse, lapsevanemate hariduse, draamaõppe ja vene koolide teemal.
Metsaülikool sai alguse 1968. aastal Kanadas, Eestis on üritus järjepidevalt toimunud aastast 2005. Igal aastal on olnud erinev teema, näiteks integratsioon, lõimumine, Eesti maailmas jne.
Üks siht on tuua peamiselt üliõpilased rakendama ülikoolitarkust ja värsket pilku koos ekspertidega, et leida lahendusi olulistele Eesti küsimustele. Teiseks sihiks on demokraatliku arutelu arendamine, mis eeldab tahet teiste inimeste seisukohtadest aru saada, kompromisse leida ning isiklikust kriitikast hoiduda.
Toimetaja: Sven Randlaid