Eesti delegatsiooni ühe juhi, kunstiakadeemia professori Mart Kalmu sõnul muutuvad maailmapärandi kandidaatide seas üha populaarsemaks inimese ja looduse koostöös sündinud kultuurmaastikud nagu Bassari maa Senegalis, Rio de Janeiro Carioca maastikud või Kanada Grand Pré poldrid, mille rajasid prantsuse kolonistid kaitseks üle 11-meetrise tõusu ja mõõna vastu, teatas UNESCO Eesti rahvuslik komisjon.

Prantsusmaa ja Belgia on esitanud kivisöe kaevandamise läbi kujunenud kultuurmaastikud. Klassikalisteks taotlusteks võib pidada Iraani esitatud Gonbad-e Qabuse hauatorni ja Saksamaa Bayreuthi ooperimaja. Arheoloogia poolt esindavad Türgis paiknev neoliitiline Catalhöyüki asula ja Hiina stepilinna Xanadu varemed.

Meie lähialalt kandideerib Rootsi Hälsinglandi uhkelt kaunistatud taludega, mis peegeldavad 19. sajandi maarahva jõukust.

Ekspertidelt on negatiivse eelhinnangu pälvinud Saksamaa Schwetzingeni lossi taotlus, sest barokkpaleed on üleesindatud valdkond, ja Venemaa kremlite sariettepanek, sest Astrahani, Uglitsi ja Pihkva esitamine ei seostu juba nimekirja kuuluvate kremlitega.

Looduspärandi poolelt tõi Eesti delegatsiooni kaasjuht Urve Sinijärv esile Venemaa teise kandidaadi, Leena jõe kallaste sammaskaljud. Väga põnevad on ka Vaikses ookeanis asuvad Palau kaljusaared, kus lisaks erakordselt rikkalikule elustikule on säilinud puutumatutena 3000 aastat tagasi rajatud külade asemed, kaljujoonised ning kivist ketasrahade väljaraiumise
kaevandused. Kuigi praegu inimasustuseta, on saared palau rahva jaoks jätkuvalt oluliseks identiteedikandjaks.

Lisaks sellele väärivad mainimist ka Sahara kõrbes asuv 18 järvest koosnev põhjaveetoiteline
järvistu Tsaadis ja Hiina fossiilide leiukoht, kus on esindatud varajase kambriumi elustiku jäänused 530 miljonit aastat tagasi.

Komitee töötab 6. juulini kestval istungil läbi ka 140 aruannet nende maailmapärandi paikade kohta, mille seisundiga on probleeme. Üha enam muresid seondub inimtegevuse ja hoolimatusega ning kasvava arendus- ja turismisurvega, näiteks plaanid rajada transiitmaantee läbi Serengeti rahvuspargi, soov kärpida Selousi rahvuspargi piire uraanikaevanduse avamiseks või rajada kullakaevandus Venemaa Komi metsadesse.

29. juunil tutvustab Eesti suursaadik UNESCO juures Marten Kokk komitee istungil osalevate riikide delegatsioonidele Peterburi Jaani kirikut kui üht tähelepanuväärset osa Eesti kultuuripärandist välismaal.

Maailmapärandi konventsiooni eesmärk on kaitsta rahvusvahelises koostöös maailma kultuuri- ja looduspärandit ja tagada selle säilimine tulevastele põlvedele. Hetkeseisuga on maailmapärandi nimekirjas kokku 936 paika 153 riigist. Eestist on nimekirjas alates 1997. aastast Tallinna vanalinn ja alates 2005. aastast kümne riigi koostöös esitatud Struve meridiaanikaare säilinud rajatised. Eesti ühines konventsiooniga 1995. aastal ning valiti 21-liikmelise komitee koosseisu 2009. aasta lõpus. Eesti liikmesuse periood lõpeb 2013. aastal.